Meri ahjus

ALLAN ALAKÜLA,      12. jaanuar 2005



Mullusui sai kogu Eesti meedia vahendusel palju nalja Tallinnas Tuukri tänaval sõitnud kummipaatidest ja lainelaudadest. Leidus neidki, kes süüdistasid üleujutustes toonast linnavalitsust. Kuigi olukord oli vägagi tõsine ja kestvate vihmade tõttu puudusid Ülemiste järve linna peale valgumisest vaid mõned sentimeetrid.
Ööl vastu pühapäeva üle kallaste tõusnud meri võttis aga ilma üle nalja heitmise tuju loodetavasti ära ka neilt, kellele jõulujärgne India ookeani katastroof veel kaugeks jäi. Nädalavahetusel Eestit tabanud loodusõnnetus on taasiseseisvusmisaja tõsiseim. Pühapäeval, lehe trükikotta saatmise ajal, polnud teada inimohvrid. Loodetavasti hukkunuid polnud. Majanduskahjud on siiski tõsised.

Kõige rohkem kannatasid Eesti peamised kuurordid Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. Otsesele majanduskahjule lisaks on löök moraalne – Eestis on seni olnud turismi turvapaik, mida loodus on säästnud. Sanatooriumimajadest inimeste paadiga evakueerimine vähendab ka parima korralduse juures siinse looduse ohutuse oreooli.

Paradoksaalsel moel võivad Eesti puhkusepaigad alanud aastal oma kahjud tasa teha seoses Lõuna-Aasia veel rängema loodusõnnetusega. Euroopa ja eriti Põhjamaade turistide tõmme kaugetele soojadele maadele pärast tsunami šokki ilmselt väheneb. Kuigi nagu mingi needus tabas praegune jaanuaritorm meist veelgi tugevamalt Põhjamaid, kus oli inimohvreid ja purustused olid meiega võrreldes suuremad.
Lõuna-Aasias kaotas näiteks Rootsi aga mitu korda rohkem oma kodanikke, kui läks põhja parvlaevaga Estonia ja rootslastel on edaspidi veel palju aastaid emotsionaalselt raske Taisse ja Sri Lankale puhkama sõita. Šokis on ka teised Põhjamaad, Saksamaa ja Suurbritannia.
Mida ebastabiilsem on kauge maailm või sinna reisimine, seda enam hakatakse liikuma auto ja laevaga lähipiirkondades. Samasugust piirkondliku turismi elavnemist oli meil tunda pärast 2001. aasta 11. septembri terrorirünnakuid.

Lõuna-Aasia hiidlainest tehtud üks suuremaid järeldusi oli, et edaspidi otse ookeani rannale enam maju ei peaks ehitama. Eestis andis eelmisel kümnendil kallasraja sulgemisega ja madalale merekaldale ehitamise buumile isikliku eeskujuga hoo president Lennart Meri. Valdade maakorraldajad, maavanemad ja keskkonnaministeerium raha survele vastu ei saanud ning lainete piirile ehitamine sai tõusiklikuks mõjuvõimu näitajaks.
Loodusseadus tuli sel pühapäeval ametnikele appi ja lainete piirile majade ehitamise edasine tung võiks mõneks ajaks raugeda. Juba valmis ehitatud ilmsed liialdused likvideerib emake meri omal algatusel.

Eestile on loodusõnnetusel veel üks õpetlik iva. Avalik-õiguslik raadio ja televisioon olid loodusõnnetusest informeerimisel ülesannete kõrgusel. Teave oli asjakohane ja operatiivne. Kontrastina mõjus aga Pärnu maavanema kurtmine, et kohalik eraraadio pühapäeva hommikul kriisiinfo vahendamise rolli ei täitnud. Tänapäeval on ju meedia kriisiolukorras sageli olulisem ressurss kui päästeteenistuste eritehnika. Hädaolukordades peaks riigivõimul ja omavalitsustel olema reaalselt tagatud juurdepääs kõikidele teavituskanalitele. Muuhulgas neilegi raadiojaamadele, kus puhkepäevadel kannab kogu eetrivastutust etteantud programmi järgi muusikat lappav arvuti.

KESKMÕTE:
Ametnikud raha survele vastu ei saanud ning lainete piirile ehitamine sai tõusiklikuks mõjuvõimu näitajaks. Loodusseadus tuli aga ametnikele appi ja emake meri likvideerib suuremad rikkumised omal algatusel.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (22)