Kas Inglismaa abi hoidnuks ära väikerahva tragöödia?

Tõnis Siim,      01. september 2004


Tiit Ulas väidab (PM, 24.08), et isegi siis, kui liitlaste järeleandmine NSV Liidule (Teherani kokkulepped) olnuks konkreetselt teada, poleks see muutnud eestlaste 1944. aasta vastupanuvaimu ja Sinimägedes oleks võideldud sama kõikeväljapanevalt.
Niisuguse seisukohaga ei saa täielikult nõustuda.
Sest kuigi sõjaeelses kaitseplaanis polnud kohta mittesõjalisele vastupanule okupatsioonide tingimustes ja see oli üles ehitatud üksnes eduka minevikusõja kordamiseks, kuulus tollasesse ideoloogiasse n-ö püha vaimu staatuses ka lootus Inglismaa abile.
Kui nüüd USA ja Inglismaa vaatamata suurriiklikule hoolimatusele oleksid suvatsenud teatada meie rahvuslastele (saatkonnad olid ju alles), et sõjalise vastupanu korral ei oota teid teie enda välja mõeldud Inglismaa abi, vaid hoopis pommid meie lennukitelt teie linnadele, oleks niisugune sõnum päris kindlasti ära hoidnud väikerahva tragöödia sellises ulatuses, nagu see lõpuks aset leidis.
See, et 30. juulil 2004. a Sinimägedel toimunud mälestustseremoonial julges Eesti riigi täitevvõimu esindajana sõna võtta ainult kohalik vapper vallavanem, pani sügavalt mõtlema paljusid mälestuskonverentsist osavõtjaid, kellest enamik oli vähem kui aasta eest hääletanud Eesti Euroopa Liitu astumise poolt.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (4)