Poliitiku rüvetamine riivab teravalt tema toetajate õiglustunnet

Raimond Kaljulaid,      02. aprill 2003




Valmar Adams on kirjutanud: "Autor olla tähendab julgeda." Rein Veidemann on täiendanud: autor olla tähendab "julgeda vastutada oma sõna eest ja julgeda mõjutada oma sõnaga vaimuilma ja väärtushinnanguid." Ajakirjandus kirjutab meie maailmanägemisest, kehtigu temalegi hoiatus vastutusest, mis sellega kaasneb!
Eesti ajakirjanduseetika koodeksis on kirjas: "Ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta." Mida peab tegema see, kes tunneb, et tema kohta on esitatud igakülgse tõe ja aususe pähe hoopis ühekülgset ja ebaausat valet?
Keskerakond on pöördunud kohtusse, saamaks sõltumatut hinnangut erakonna mainet kahjustanud artiklitele mitmes ajalehes valimiste eel. Sisse antud hagid lähtuvad eeldusest, et suunati valimistulemusi ja kasutati ebaeetilisi vahendeid. Keskerakonna hagidega kaasnevad Eesti senises kohtupraktikas tavatult suured rahanõuded.
Kahjutasude suurus on põhjendatav praktikaga lääneriikides, kus poliitiku laimamine ongi rangemini karistatav. Inimesed panevad poliitikutele ootused viia ellu ühiskonnakorraldust, mida nad peavad õigeks. Rünnates alusetult mõnd poliitikut, astub meedia ka tema toetajate, erakonna ja selle poolehoidjate vastu - inimeste vastu, keda liidab ühine maailmanägemus ja tahe ühiste eesmärkide nimel tegutseda. Tipp-poliitiku alusetu rüvetamine riivab otseselt väga paljude inimeste õiglustunnet.
Eesti seadusandlusest on pärast "rongaema" protsessi välja viidud võimalus karistada laimamise eest kriminaalkorras. Laimu eest võib vaid tsiviilkorras kahjutasu nõuda. Keskerakonna hagides vastab kahjutasu suurus tekitatud kahjule.
Jutt ei ole ainult kadumaläinud häältest. Mõne ajakirjaniku tegevuse otseseks või kaudseks tulemuseks loeb Keskerakond ka enda võimalikku väljajäämist valitsusest. Panovi juhtumi ennatlik skandaliseerimine teenis Keskerakonna hinnangul just sellist eesmärki.
Kahjutasude suurus on kooskõlas kohtusse kaevatud väljaannete omanike võimalustega. Olematu kahjunõue ei sunniks väljaandjaid tegema mingisuguseid järeldusi palgal olevate ajakirjanike ja toimetajate suhtes. Arvestatavate summade kaotamisel püstituks teravalt küsimus nende tegevuse õigustatusest.

Demokraatlikuks valitsemiseks peab poliitik rahva seas omama usaldust. Seepärast ongi õigustatud avalik huvi ja tähelepanu erakondade juhtivpoliitikute, nende eraelu, eelneva ametialase tegevuse jne vastu.

Ajakirjanik kui avaliku elu tegelane

Üldsusel on õigus teada mis tahes ajaoludest, mis kas kinnitavad või seavad kahtluse alla poliitikategemise usaldusväärsuse. Poliitikute üle valvab demokraatlikus riigis vaba ja sõltumatu ajakirjandus. Ajakirjandusvabadusega mängimine on demokraatiale otsene oht.
Professor Raivo Palmaru on kirjutanud: "Meediavabaduse liberaalne kontseptsioon on pärit ajast, mida iseloomustas meedia tagasihoidlik levik ja tõsiasi, et põhilist ohtu sõnavabadusele kujutas riik. Nüüdseks on olukord kõikjal maailmas muutunud. Meediumide arv ja meediakasutus on tohutult kasvanud, riigipoolne oht aga vähenenud. Seetõttu peetakse meediakorporatsioone sõnavabadusele ja demokraatiale kohati suuremaks ohuks kui riigivõimu." (Kesknädal, 12. veebruar 2003)
Meediajuhtide mõju ühiskonnale on kohati suuremgi kui parteijuhtide mõju. Neil on voli paika panna ja maha võtta ministreid. Tuletagem meelde, et Ain Seppik astus tagasi ajal, mil ajalehed avaldasid jõhkrat survet peaministrile tema ametist vabastamiseks ja Kallas oli selgesti alla vandumas. Et nii läks, oli ebaõiglane suure osa rahva suhtes. Rahval puudub võim neljanda võimu korrale kutsumiseks. Rahvas ei saa meediajuhte ametisse nimetada, ümber valida, tagasi kutsuda ega muul moel vastutusele võtta.

Lehed ei vaja lugejaid, vaid reklaame

Minevikus karistasid lugejad ajalehetegijaid sel viisil, et jätsid nad tellimisrahadest ilma, kui leht tundus neile liialt erapoolik. Tänapäeval aga tuleb lehtede põhiraha mitte tellijatelt, vaid suurfirmade reklaamist, mis veelgi vähendab tavalise lehelugeja võimalusi ajakirjandusele omalt poolt mõju avaldada.
Siiski on inimestel - meedia tarbijatel õigus nõuda, et ajakirjanikke, toimetajaid, väljaandjaid käsitletaks samuti avaliku elu tegelastena. Ka nende puhul olgu üldsusel õigus teada asjaolusid, mis võivad osutada, kas kirjutaja või väljaanne on usaldusväärne. Teada nende eraeludest, äridest, tugevustest ja nõrkustest.
Võimu väärkasutamisest poliitikute poolt tuleb demokraatlikus riigis üldsust viivitamatult teavitada. See on vaieldamatu ja kõigiti aktsepteeritav. Sama praktika kehtigu ka võimu vääriti teostanud meedia suhtes.

Toimetuselt:
Eesti Päevaleht keeldus Raimond Kaljulaidi artiklit avaldamast põhjusel, et ei soovi kohut mõjutada.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (25)