Mardo Moorats: Poliitika kujundab noort inimest

 Kust oled pärit ja miks valisid õppimiseks just Tallinna Pedagoogilise Seminari?

Olen 24-aastane noormees Viljandimaalt, täpsemalt, Suure-Jaanist. Oma elu jooksul olen tegelnud mitmete erinevate asjadega. Teenisin kolm aastat Eesti kaitseväes, olen töötanud Soomes ja nüüd õpin rahvusvahelist noorsootööd. Valisin selle valdkonna, sest tunnen, et olen ise aktiivne ning just noorsootöö pakub võimalust tegelda paljude erinevate aktiivsete aladega. Otsuse Seminari õppima minna langetasin peaasjalikult tänu oma väga heale sõbrannale.

2008. aastal pälvisid Tudengimehe tiitli...

Sain tõesti 2008. aastal Tallinna Tudengimehe tiitli. Juhtus nii, et TPS-is õpib väga vähe meessoost tudengeid ning kuna olin just esimesel kursusel, tehti mulle üliõpilasesinduse kaudu ettepanek osaleda sel konkursil. Mõtlesin paar päeva ning langetasin otsuse: osalen - mis mul ikka kaotada. Üritus oli hästi organiseeritud ning ise ei pidanud eriti vaeva nägema. Club Hollywood´i laval esitasime erinevaid tantsulise liikumisega kavu ning žürii hindas meie tegevust. Sel konkursil osales tudengeid kuuest  kõrgkoolist.

Viis-kuus  aastat tagasi märkis üks Tartu tudeng „Postimehes", et üliõpilasesindused on sama mõttetud kui Moldova jalgpall, kuna nende esindusfunktsioon on olematu. On see tõsi? Kas olukord on tänaseks paranenud?

Kindlasti ei ole see tõsi! Üliõpilasesindused esindavad oma kõrgkooli tudengeid nii koolisiseselt kui ka väljaspool kooli. Üliõpilasesindused kuuluvad Eesti Üliõpilaskondade Liitu (EÜL)  ning EÜL-i kaudu toimub tudengitevaheline kommunikatsioon üle kogu riigi. Esindused aitavad kaasa koolielu edendamisele ja parandamisele, kaitsevad tudengite huve,  kuulavad ära ja lahendavad probleeme, tegelevad tudengite argipäevaprobleemidega.

Kuidas üliõpilasesinduse juhi positsioon  võimaldab igapäevaselt teatud protsesse mõjutada või suunata? Kui kaua oled seda ametit pidanud?

Igapäevaselt oma ametiga tegeldes on mul võimalik suhelda kooli juhtkonnaga ning esindada tudengite huve. Ka EÜL-is saan teada anda meie kooli tudengite asjust. Esimehena tegutsen esimest korda, eelnevalt  olin esinduse aseesimees kultuuri ja spordi valdkonnas.

Milliseid edukaid otsuseid oled üliõpilasesinduse juhina suutnud ellu viia?

Kuna olen juhipositsioonil olnud veel väga lühikest aega, siis pole ma ka ühtegi otsust veel suutnud ellu viia.

Kuidas tavatudengid  tajuvad oma üliõpilasesinduse tuge?

Esinduses oldud aja jooksul olen saanud nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet esinduse töö kohta. Mõnele tundub, et esinduse liikmed on ainult esinduse ruumis kükitavad inimesed, kes millegi erilisega ei tegele, kuid mõned, kes on saanud esinduse kaudu abi või on kursis meie tegemistega, on jäänud üsna rahule. Minu arvates tuleks tavatudengitele esinduse tegemisi ja ülesandeid lähemalt tutvustada, et kõik saaks ühiselt aru, miks üliõpilasesindus on vajalik, millega ta tegeleb ning kuidas kõik sellest kasu võivad saada.

Kas üliõpilasesindustes käib pidev võimuvõitlus, mis sarnaneb Eesti poliitilise olukorraga,  või on teie tegevus pigem suunatud kokkulepete ja kompromisside leidmisele? Kumba tähendab poliitika sinu jaoks: kas see on võimuvõitlus või kompromisside kunst?

Minu arvates on see nii üht kui ka teist. Ühelt poolt võideldakse riigis kujunenud poliitilise olukorra vastu ning teiselt poolt püütakse leida kompromisse, kuidas luua paremaid võimalusi tudengite aitamiseks.

Poliitika on minu jaoks võimalus näha probleeme ning arendada ennast poliitilistes tegevustes.

Kas noored jagunevad Eesti suuremate parteide vahel enam-vähem võrdselt? Milline erakond on noorte kaasamises olnud kõige edukam?

Minu arvates oleneb see täiesti tutvusringkonnast. Paljud noored liituvad erakonnaga just sellepärast, et nende sõbrad või tuttavad on neile sellest rääkinud ning neid sinna meelitanud. Kusjuures need noored ei tea tihti, mida see erakond teeb või mis on nende ülesanne selles. Minu tutvusringkonnas on palju erinevate parteide liikmeid, kuid hetkel ei ole kursis erinevate suuremate parteide noorliikmetest.

Miks suurem osa noori jääb poliitika suhtes passiivseks?

Minu arvates jääb suurem osa noori poliitika suhtes passiivseks seetõttu, et nad ei tea, et neil on võimalus midagi muuta ning nad ei oska ega  julge ennast sellega siduda, kuna meedia esitleb enamjaolt poliitika negatiivseid pooli.

Millised on sinu tulevikuperspektiivid? Kas näed võimalust, et sinu töö ja pere jäävad tulevikus Eestiga seotuks?

Tahan kindlasti jätkata aktiivset eluviisi ning leida võimalusi TPS-is õpitut ellu rakendada, pakkuda  noortele paremaid võimalusi nende vaba aja sisustamiseks.

Kuidas kommenteerid Eesti noorte suurt väljarännet välisriikidesse?

Praegused Eesti noored on väga aktiivsed ja liikuvad ning neil on palju võimalusi tutvuda erinevate riikidega. Samas on tänapäeval ka väga lihtne liikuda Euroopa piires, ja noored kasutavad seda jõudsasti. Isiklikult mina ei ole vastu, et Eesti noored lähevad välismaale, kui neile seal pakutakse paremaid võimalusi kui sünnimaal. Minu arvates on  kasulik viibida mõnda aega kodumaast eemal - seeläbi õpid oma riiki väärtustama ja hindama, näed siinset elu teise nurga alt.

Tallinna tudengid astusid möödunud aasta lõpul välja Tallinna linnavalitsuse, Keskerakonna ja isiklikult Edgar Savisaare vastu. Kuidas see meelsus kajastus teie koolis ning milline on meelsus  praegu?

Ka TPS-i tudengid olid seal esindatud. Tõepoolest oldi linnavalitsuse ning Keskerakonna ja Edgar Savisaare vastu üsna negatiivselt meelestatud. Seda negatiivsust on ikka veel tunda. Paljud tudengid on Edgar Savisaare ning tema valitsemise vastu. Leian, et olgu kes tahes võimul, ikka leitakse nii häid kui ka halbu külgi nii isikuliselt võimul olevas inimeses kui ka kogu tema erakonnas.

Küsinud IVARI VEE

Jaga |