Aeg annab arutust

Gustav Koit,      27. aprill 2005


Erinevalt Euroopa riikide presidentidest, kes Moskvas ajaloolist, veel enam – maailma-ajaloolist sündmust tähistavad, jääb meie president koju ja läheb koos meie endiste SS-lastega Sinimägedele ... Tõsi, ka neile kui suurtapatalgu ohvritele tuleb inimlikku tähelepanu osutada, kuid siiski maailmaga ühte jalga käies.
Milleks meile siis Euroopa Liit, kui me selle põhiideid ei austa? Milleks me siis sinna pürgisime?! Vasakerakondadel oli selleks põhjust. Tänu Euroopa Liidule hakkab meil sohu aetud-maetud vasakpoolsus jälle virguma nagu Euroopaski.
Sellel poliitilise tuultemäruli ajal on siiski väga tähtis meeles pidada põhilisi, saatuslikke momente. Raske, peaaegu võimatu on meil täna seista oma rahvuslike huvide eest. Kuid meil on, kellelt õppida. Pean silmas soomlasi. U. K. Kekkoneni haugutati Euroopas ja kaugemalgi. Tehti seda teatud eesmärkidel ja kaasa haukusid nii mõnedki eestlased. Soome aga astus oma teed – säilitas suveräänsuse Stalini-aegadel, Soome identiteet ja poliitiline autoriteet on tänaseni tunnustatud kogu maailmas, siiani pole ta NATO liikmesriik.
Eesti, see teine, igatseb ühiskondlikku kokkulepet. Tõelist. Või jääbki igatsema? Vasakerakonnad vaevlevad rahademokraatia käeraudades ja Postimehest erinevalt mõtlejad ootavad vabastamist. Muidugi ka infokraatia võimu murdmist ...
Parempoolsuse hingetaudist sündinud sotsiaalne kaamos teeb Eestist Euroopa poliitilise jäätmaa. Sajandivahetus näitas, et nii mõnelegi Ida-Euroopa rahvale tõuseb päike Läänest. Mõned neist on juba aru saanud, et tegemist on tehisliku tagasipeegeldusega. Rahal on suur võim teha tehisasju. Isegi selliseid nagu suveräänsus, tehisdemokraatia, polüuretaanne põhiseadus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)