Kodanik teeb ettepanekuid

Kuna Reformierakond võttis oma valimiskampaanias kasutusele kõik valdkonnad (patriotism, pensionid, lastetoetused, riigikogulaste arvu vähendamine), on Keskerakonnal jäänud vaid  toetada kõike positiivset, kritiseerida tulumaksu alandamist ja välja tulla säravate, kuid realistlike ettepanekutega.

Veel on käimas elav arutelu riigiteenistujate palkade üle ja (jälle) on hakatud rääkima haldusreformist.

Keskerakond võiks teha ettepaneku need ülesanded ühendada. Küsimus ei ole loomulikult valdade liitmises, vaid E.V. haldamise optimeerimises, koos E.V. põhiseaduse analüüsi ja optimeerimisega. Riigikogulased väidavad, et nende võimuses on oma palka muuta vaid järgmise Riigikogu koosseisu jaoks. Selle valimiseni on kolm aastat. Kasutagem siis seda aega, et mõneski tähtsas küsimuses selgust saada.

Tohutu riigiaparaat ja „aparatšikute“ palgad

Kui suurel ja rikkal USA-l on üks isik, kes riiki juhib, siis miks meie siin väikeses ja vaeses riigis laiutame juhtijate arvukusega? Kui soovime säilitada presidendi institutsiooni, siis las tema juhib ka valitsust.

Kindlasti tuleb analüüsida kõigi ministeeriumide töötajate  hõivatust, et ametnikke oleks nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik. Et välja selgitada, kui palju peab ametnikke olema, tuleks teha tööpäevaanalüüs, näiteks kuu aja jooksul – kohe on näha, millised on vajadused.

Palgad olgu tasu tehtava töö eest, omavahel võrreldavad, ja palga määramisel tuleks lähtuda töö väärtusest ühiskonna jaoks. On ju absurdne, kui mingi ametnik saab rohkem palka, kui minister, kellele ta allub. Tuletagem meelde, kui palju on räägitud sellest, et inimese jaoks, kes oma tööd armastab, on palga suurus teisejärguline. Eestis on kindlasti võimalik leida 50–75 (aga rohkem pole vajagi) väga kvalifitseeritud rahvasaadikut, kes tunnevad kutsumust ka siis Riigikogus rahvast esindada, kui riigikogulaste palk võrdub arstide ja kõrgkooli õppejõudude palkadega.

Tuleks teha ka välisesinduste arvukuse analüüs.

Varivalitsus

Oleks Keskerakonna juhtkonnal vaid soovi, saaks koos Rahvaliidu ja Roheliste teadlastega moodustada võimsa ajutrusti kavandamaks meie jätkusuutlikku arengut aastakümneteks. Kui ametisolev valitsus ei soovi koostööd teadlastega, siis opositsioon võiks luua „varivalitsuse“, kes maksimaalselt ühendaks teadlasi ja entusiaste.

See „varivalitsus“ võiksi koostada ülevaate olukorrast, milles Eesti viibib, ja esitada kompleksse visiooni, missugune võiks olukord olla.

Tänases ühiskonnas ei ole töötegemine enam popp, kirjutas Nasta Pino 13. märtsi SL Õhtulehe artiklis „Mida Eestis üldse toodetakse“. Vaja on haridusreformi, et  olukord muutuks ja suureneks inimeste arv, kes toodavad seda SKP-d, mida me kõik tarbime (mõni isegi mitme miljoni eest aastas).

Tants sammaste ümber

Miks Vabadussõja võidusammas tahetakse püstitada mitte siis, kui täitub 90 aastat võidust (mis oleks loogiline), vaid siis, kui täitub 90 aastat sõja algusest? Miks Suure Tõllu kuju tahetakse püstitada Tallinna lahte, aga mitte oma nime all, vaid Kalevipojana? Millisel eepose „Kalevipoeg“ leheküljel on kirjeldatud, et Kalevipoeg kannab laeva süles?

Lisan varasematele ettepanekutele ka ettepaneku Eesti riigi juhtimise konkretiseerimiseks. Nimelt on ju peaminister kogu riigi tegevjuht. Ta peaks sellisena ka vastutama.

ARI VÄLJA, emeriitdotsent

Jaga |