Taasriigi juubel ja vabanduse laul

. Alates 2008. aasta öölaulupeost on 20. august teadvustunud kui riigi ajaloos üks tähtsamaid, kus meie tollased liidrid targalt ja sihikindlalt, ilma verevalamise ja suurema mäsuta viisid eesti rahva Nõukogude impeeriumist välja. Kuid Kesknädalat hämmastas seekord liiga paljude Lauluväljakul käinute, netikommentaatorite ja raadiotesse helistanute suur rahulolematus – kontsert „Vabaduse laul“ ei vastanud oma nimele ega ootustele, vaid olevat olnud vaid purjus noorte läbu läbinisti ameerikaliku show ja inglisekeelsete esitustega, või nende artistide soolodega, kes sobiksid pigem lõkkeõhtule või kaminaruumi, aga mitte Lauluväljakule 60-70 000-se publiku ette.

Üks pettunu kommenteerib: „Päeval metsast korjatud puravikud, mustikad, pohlad sahvrisse. Ja peole, vabaduse laulu kuulama. Lauluväljak – üllatus! Kui palju rahvast, valgeid õhupalle, ootusärevust, tundelisust oma väikese, vapra riigi pidupäeval! Ja siis... Kulminatsioon: „Eesti muld ja Eesti süda“ – diiva ja tripid, VAU!
Miski nööris kurku, ja mitte ainult minul. Kuhu jäid Metsatöll, Zetod, Ivo, Tõnis, Koit, Maarja, Siiri, Lenna ...? Kuhu sa jäid, Vabaduse laul??? Korraldajatel ei jäägi muud üle, kui korraldada uus üritus, pealkirjaga VABANDUSE LAUL.“

Jaga |