Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kas Ansip toob kaitseväe tänavatele ja paneb teisitimõtlejad kinni?

Kn,      18. märts 2009

Valitsus on esitanud Riigikogule mitu demokraatia ja võimude lahususe printsiipe eiravat seaduseelnõu, mis löövad Eesti demokraatiale kirve selga Need eelnõud kõnelevad Reformierakonna (=valitsuskoalitsiooni, sest pole kuulda IRL-i ega SDE erilisest vastuseisust) hirmust kaotada võim.

 Pingeliste aegade saabudes on Ansipi valitsus otsustanud seaduse jõuga maha suruda kõik liikumised, kes võivad „rahva meeled haigeks teha“. Eelmisel nädalal kiitis valitsus heaks ja saatis Riigikogule arutamiseks erakorralise seisukorra seaduse eelnõu ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mille järgi võib vägivallaga seotud pikaajalistest massilistest korratustest põhiseaduslikule korrale tuleneva ohu korral välja kuulutada erakorralise seisukorra. Erakorralise seisukorra puhul läheks eelnõu järgi kaitseväe ja Kaitseliidu kasutamise otsustamine presidendilt üle valitsusele.

Seega saaks Riigikogu ka Pronksiöö-taoliste massirahutuste korral välja kuulutada erakorralise seisukorra. Valitsus saaks õiguse kehtestada tsensuuri ja komandanditunni, keelata meeleavaldusi, piirata inimeste põhiõigusi. Selline seadus annaks valitsusele sisuliselt diktaatorlikud volitused.

Riigikogus on menetluses korrakaitseseaduse eelnõu, millega justiitsminister Rein Lang ja siseminister Jüri Pihl soovivad seadustada võimaluse tuua korra kaitsmiseks tänavatele ka kaitsevägi. See eelnõu  seisab praegu Riigikogu õiguskomisjonis, mille esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul esitati eelnõu väga toorena ega vastanud põhiseadusele, mistõttu on õiguskomisjon seda praeguseks arutanud 25 korda. Peamine probleem on selles, kas põhiseaduse järgi tohib riigi ülesandeid üle anda kolmandatele isikutele. Ka pole selge, kas on põhiseadusega kooskõlas kaitseväe kaasamine korrakaitsesse, nagu eelnõusse lisatud.

Lisaks võttis Riigikogu möödunud nädalal vastu finantskriisi seaduse. Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi sõnul pole valitsuse algatatud riigieelarve seaduse, riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmise seaduse eelnõus kasutatud mõiste „finantskriis“ kuskil defineeritud, vahendas Äripäev. Pole määratletud, kuidas ja millal finantskriis algab ning kuidas see välja kuulutatakse. Määramatusele vaatamata võimaldab finantskriis valitsusel ohjad enda kätte haarata ning opositsiooni ja rahvast eirates erakorralisi samme astuda. "See on õigusriigile ohtlik," nentis Tarmo Mänd seaduse vastuvõtmisele eelnenud kõnes.

Nagu mõned poliitvaatlejad on juba jõudnud väljenduda, 1934. aasta kordumine pole enam võimatu. Kn

 



Viimati muudetud: 18.03.2009
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail