Adolf Käis toob Tallinna Marina Vlady

Eesti Vabariik on kinkinud meile tõesti ühe täiesti ainulaadse võimaluse - me võime luua selle vabariigi sees oma isikliku minivabariigi. Kui see õnnestub, pole me mitte üksnes viie parima riigi seas, vaid oleme absoluutsed võitjad, sest tegemist on meie isikliku vabariigiga, meie isikliku saatuse ja saavutusega.

REET KUDU

Niisuguseid absoluutseid võitjaid, kes suutsid murranguaja katsumused auga läbi teha ning vormida uutes tingimustes midagi täiesti isiklikku ja suurt, pole just palju. Enamasti seostatakse edu äri ja miljonitega. Või kindla riikliku toetusega, mis kahjuks puudus Adolf Käisil, kes alustas vene kultuuri vahendamisega 20 aastat tagasi, väga keerulisel ajal, kui Venemaast ja vene kultuurist eraldumine oli Eestis märksa olulisem kui heade kultuurisidemete säilitamine.

Käisi vastne firma ei toonud 20 aastat tagasi veel Eestisse kultuuritippe kogu maailmast, vaid oma vene sõpru, kes küll kuulusid ka sageli kultuuritippu, aga mitte sellesse, millega saanuks riiklike toetuste kaudu isiklikku karjääri edendada. Käisi perefirmas oli kõik vastupidi. Alles isiklik karjäär aitas lõpuks leida ka väärilisi toetajaid ja partnereid, nüüd juba tõesti maailmakuulsaid kollektiive, mitte ainult sõpru.

Käisi kultuurivabariik

Käis lõi niisiis iseenda ja oma perekonna kaitseks isikliku kultuurivabariigi, kus pole miljoneid rahatähti, küll aga miljoneid kultuuri-ideid. Tänavu tähistab Käisi loodud ART COMPANY oma 20. aastapäeva, ja seda tehakse suurejoonelise festivaliga „Kultuuri kultus", mis kestab kogu aasta ja lõpeb 16. detsembril Nokia Kontserdimajas show-kontserdiga "Jõuluõhtu üllatus", mille esinejad jäävad publikule tõesti täielikuks saladuseks... Kuni lavale astumiseni!

Midagi sellist võib endale lubada ainult Adolf Käis, et ta kuulutab meie ühes mahukamas kontserdimajas välja üllatuse, kuhu teda usaldav publik tormab sama vaimustunult, nagu minnakse presidendi vastuvõtule, kuigi kogu kava on terra incognita.

Aga eks Käis olegi oma isiklikus kultuurivabariigis nii president kui ka peaminister, nii kultuuri- kui ka haridusminister. Ainult rahandusministri koht on jäetud abikaasale Tamara Käisile, kellel raamatupidamisest parem ülevaade.

Festivali tutvustaval pressikonverentsil väitis Käis, et tegemist pole mitte ainult kultuuri, vaid ka perekonna kultusega, sest tema firma on edukas ainult tänu kogu pere ühistele pingutustele ja laste kultuurihuvile, mida arendatud maast-madalast. Seepärast on ka festivaliprogrammi viimasel leheküljel mitte mõni rahvusvaheline staar, vaid hoopiski vaimukas beebifoto, mis tutvustab Käiside pere üht lapselast. Perekeskne on festival ka seepärast, et Adolf on samavõrd rahvavalgustuslik, kui oli tema kauge sugulane, eesti pedagoog Johannes Käis (1885-1950), kelle kooliuuenduslik tegevus oli küll Eestis tuntud enne sõda, aga kahjuks pandi 1940-ndate teisel poolel põlu alla, sest liiga vabad rahvahariduslikud ja -valgustuslikud vaated ei sobinud kokku nõukogudeaegse karmi tegelikkuse

Ega Käisi vene kultuuri tutvustav tegevus praeguse karmi tegelikkusega ka eriti kokku sobi, aga erinevalt Stalini ajast võib riikliku vabariigi sees praegu siiski vormida oma vabariigi. Kuidas see täpselt käib ja missugust kultuuri Käis vahendab, seda võib publik jälgida kogu aasta vältel.

„Kultuuri kultus"

Kultuuri kultuse avas juba veebruaris viiulivirtuoos Mihhail Kazinik, kes jäi putši ajal tööle Rootsi, sest 1991. aasta augustis põletati Krasnodaris tema teose "Antikommunismi lühikursus" pool miljonit eksemplari ja ta otsustas lõpuks võtta vastu ühe neist paljudest väliskohtadest, mida talle ammu pakuti. Pakkumine tuli tookord just Rootsist.

Käis poleks tõesti Käis, kui festivali avamine oleks piirdunud lihtsalt järjekordse hea viiuldaja tutvustamisega. Oh ei, kaugel sellest! Kazinik sobis suurepäraselt Käisi rahvavalgustuslikku kultuurikultust sisse juhatama, sest pool kontserdist oli innukas süvamuusika propaganda, mis tõestas nii Mihhail Kaziniku erudeeritust kui ka virtuooslikku kõneandi. Saal oli puupüsti täis. Kui vanemad pärast seda panevad oma imikute kõrvale mängima Mozarti ja Bachi helitööd, siis ehk moodustuvad lisaks Käisi vabariigile meie kodudes veel teisedki imelised eravabariigid, kus kõlab ainult tõeliselt hea muusika ja kus lapsed ei piina enam oma vanemaid kõrvulukustava rämpstümpsuga.

Kolm Itaalia lauljatari ja Vlady

Esmakordselt esineb 28. märtsil Eestis ka Itaalia ooperitrio "Appassionante", kus kõigil kolmel lauljataril on klassikaline häälekoolitus, aga esitatakse mitte üksnes ooperiaariaid, vaid ka populaarseid muusikalide tõmbenumbreid.

Eriliseks festivalisündmuseks on aga külalisetendus Tallinnas 19. aprillil. Eesti publikut peaks eriti paeluma prantsuse staari Marina Vlady monoetendus. Jean-Luc Tardieu lavastatud "Vladimir ehk Katkestatud lend" on prantsuse filmitähe ja vene legendaarse näitleja Vladimir Võssotski armastuslugu, mida Vlady esitab prantsuse keeles, kusjuures Võssotski on justkui nähtamatuks partneriks.

Näidendi aluseks on Marina Vlady enda memuaarid kooselust vene legendaarse laulja ja näitlejaga, kel oli samavõrd palju hukutavaid pahesid kui ka lummavaid andeid. Eestikeelne tõlge on lavastusel olemas, nii et elamuse saavad mitte üksnes prantsuse keele fännid. Vanem põlvkond mäletab kindlasti veel kunagist ülimenukat prantsuse filmi "Nõid", mida ehk Marina Vlady külaskäigu aegu samuti Tallinnas näha saab.

Kuulsat prantslannat oli võimalik Tallinna esinema meelitada ainult seepärast, et näitlejatari huvitas juba ammu see linn, millest Võssotski kord oli talle nii vaimustatult jutustanud. Näitlejanna loodab üles leida ka neid inimesi, kes tema legendaarse abikaasaga nõukogude ajal Tallinnas kohtusid.

USA tšellist Strulev ja Eesti dirigent Mustonen

Loodan nii väga, et nakatume sel varakevadel Käisi kultuuri- ja rõõmukultusesse, sest esmakordselt esineb 12. mail Eestis ka maailma üks väljapaistvamaid tšelliste Borislav Strulev (USA), kelle muusikapidu "Haydn'ist ABBA'ni" dirigeerib Andres Mustonen.

Kevadiselt värvikas ja rõõmuküllane on ka taaskohtumine tantsuansambliga "Berjozka" 15. mail Nokia Kontserdimajas. Täis meisterlikkust ja esinemislusti.

Ehk ei jäeta pärast kultuuripisiku saamist vahele ühtegi neist Käisi kultusüritustest, mis toimuvad kogu aasta vältel? Suurepäraseid kontserte, balleti- ja draamaetendusi jagub igasse kuusse. Kõik need on ainulaadsed, paljud esinejad tulevad Eestisse esmakordselt, näiteks romantilise kitarrimuusika kuningas Jesse Cook (Kanada), kes esineb Nokia Kontserdimajas 25. septembril ja kelle hispaanialik temperament on toonud talle väärikaid auhindu kogu maailmast.

Aga festivalil on piisavalt ka neid esinejaid, kes kohaliku publiku südamed ammu vallutanud.

Näiteks lisaks muudele kultuurielamustele teeb Käis 23. septembril tänukummarduse ka vene balletikunstile, esitledes Nokia Kontserdimajas silmapaistvalt hingestatud ja kauni Maria Teatri priimabaleriini Uljana Lopatkina esietendust "Pavlova gala" paljude vene balletitähtede osavõtul.

Adolf Käis on tõestanud, et Eesti Vabariik on tõesti rahvusvaheline kultuurivabariik, kui ikka asi ise ja otsustavalt ära teha, kuigivõrd lootmata riiklike struktuuride abile.

REET KUDU

[fotoallkiri]

IKKA VEEL STAAR: Tallinnas etendatav Marina Vlady monoetendus - Jean-Luc Tardieu lavastatud "Vladimir ehk Katkestatud lend" on prantsuse filmitähe ja vene legendaarse näitleja Vladimir Võssotski armastuslugu.

Jaga |