Enam kui anekdoot: Noorpoliitik ja veteranpoliitik olukorrast riigis

Noor: Millega sa meie riigis kõige enam rahul oled?

Veteran: Hea küsimus! Sellele saan vastata pikalt mõtlemata: kõige rohkem olen rahul sõnavabadusega.

Noor: Mis kasu sul sellest on?

Veteran: Kaasaegse edumehe tüüpiline mure, et kõigest peab kasu lõikama! Vastan: saan rääkida tõtt, ilma et mind pokri pistetaks.

Noor: Mõistan, sina oled ju sellest generatsioonist, keda tõe rääkimise eest pokri pisteti, aga inimestel meeldib rohkem kuulata mesijuttu, kuulujuttu, võimumeeste lubadusi.

Veteran: Kuulaku ja kahetsegu!

Noor: Kas sa meie presidenti avalikult kritiseerida julged?

Veteran: Kriitikast ei ole tolku, aga katsetada ju võib.

Noor: Olen üks suur kõrv!

Veteran: Kui meie praegune president meie maale potsatas, siis oli ta sotsiaaldemokraat, mis, piltlikult öeldes, tähendab asendit tsentrist pisut vasakul, aga kui temast president tehti ja kui ta oma parteilisuse katkestas, siis kaldus ta tsentrist paremale, s.t parempoolsusesse, sest tsenter oli Savisaare poolt hõivatud ja jäi presidendi kaitse- või nn haardealast välja. Nagu selgus, õigustatult, sest jälitustegevusega paljastati Savisaare rahaküsimine Lasnamäe kiriku ehitamiseks soovimatult isikult (venelaselt). Savisaarel oli kunagi jäänud mulje, et kirikuid ehitataksegi rahvahulkade kaasabil, kuid parempoolsed otsustasid, et Savisaare puhul selline moodus ei kehti. Nüüd on kirikuehitus pooleli ja parempoolsed maha rahustatud. Samal ajal, õigemini - juba varem, oli meie lugupeetud härra president unustanud ära oma talu õige nime ja isegi asukoha, mille tõttu oli ta mitu aastat sunnitud oma tuludeklaratsiooni esitama väljamõeldud andmetega. Õnneks korvas härra presidendi ponnistused sellest tulenev rahaline kokkuhoid. Härra presidendile on inimlik eksimus igati andestatav, sest kogu tema meeskond (mitte just väikesearvuline), kuhu kuulus ka tema võluv proua oma abilistega, oli hõivatud härra Savisaare illegaalse tegevuse paljastamisega, mis, nagu kõigile teada, õnnestus ja päädis hr Savisaare väljaarvamisega hr presidendi halastusalast.

Hea oleks muidugi, kui meil oleks kogu rahva president, mitte ainult väljavalitute oma. Kaalumise all olevat tõrjutute hulgas olnud isegi mitmepresidendilise Eesti loomine, kuid praegust poliitilist situatsiooni arvestades pole see võimalik. Meie peaminister on mitu korda välja öelnud oma seisukoha: "Just sellises Eestis ma tahangi elada!"

Ja kuidas siis meiegi teisiti saame?

H. KUKK, Tartu

[illustratsiooniallkiri] Üks võimalikke „valikulise sõnavabaduse" lahendusi. ["SÜSTEEM: TÕDE ON KEELATUD!"]

Jaga |