Nädala juubilar James Parkinson 250

ENN EESMAA,      06. aprill 2005


Selle kuulsa inglise arsti nimi kandub üle aja ja ruumi temanimelise tõve kaudu. Teame hästi, kes kuulsustest ja kui rängalt on seda raskesti ravitavat haigust põdenud. Esimesena tuleb meelde poksigeenius Muhammad Ali, kelle jäik olek on traagilises kontrastis ta kunagise võitmatu jõu ja nõtkusega. Mõni päev tagasi surnud Rooma paavsti virget vaimu kängitses ülekohtuselt võitmatu tõbi, mille vastu isegi palved olid võimetud.
Teist põlve arst James Parkinson sündis Londonis 11. aprillil 1755. a. Ta isa John Parkinson oli kirurg, kes pidas ka apteekriametit. Täpselt polegi teada, kus James Parkinson õppis, kuid arstina hakkas ta pärast John Hunteri kirurgiakursuse läbimist tööle aastal 1785.
Ta esimeste raamatute põhjal võiks arvata, et tegemist oli tõelise perearstiga. Aasta enne 19. sajandi algust ilmus trükist Parkinsoni teos "Meditsiinilisi nõuandeid perekondadele" ning kohe järgmisel aastal "Haige laps" ja "Külaelaniku sõber ja arst". Parkinson andis teada, kuidas ravida songa, liigesevalu või kuidas toimida, kui pimesool teeb tuska.
Üha tuntumaks saav tõsiusklik arst oli ka väljapaistev amatöör-geoloog, kes kuulus Briti Geoloogia Seltsi asutajaliikmete hulka. Teda peavad paljud koguni teadusliku paleontoloogia rajajaks. Parkinson tegeles aktiivselt ka poliitikaga. Ta oli veendunud monarhia vastane ning kuulus Konstitutsiooniühingusse. Kindlasti pakub tänagi huvi Parkinsoni teos "Revolutsioon ilma verevalamiseta", mis on vähestes riikides peale Eesti õnnestunud. Parkinson kirjutas tollasel Inglismaal ka palju loetud "Keemia taskuraamatu".
62-aastane James Parkinson avaldas Londonis mahult tagasihoidliku teose, milles kirjeldas eeskätt vanemaid inimesi piinavat haigust. Ta arvas ekslikult, kuigi oma patsientide elukäigu alusel, et tegemist on seljaaju kaelaosa ja piklikaju kahjustusega, mida põhjustavad alkohol, niiske keskkond ja psühhotraumad. Parkinsoni nime andis haigusele alles pool sajandit hiljem Prantsuse neuroloog Jean-Martin Charcot. Ometi unustati James Parkinson aastateks ning alles 1912. aastal tuletas ameerika filantroop ja tänase maailmafirma Nestle asutaja Joseph Rowntree inimkonnale seda meest ja ta avastusi meelde.
Tänaseni pole päris täpselt teada, miks Parkinsoni tõbi tekib. Selle tõve all kannatab umbkaudu 2% inimestest, kes on vanemad kui 60 aastat. Tõbi ei eelista naisi meestele, vahet pole ka sotsiaalsel kuulumisel. Kuigi Parkinsoni tõvest isegi tänase suutlikkuse tasandil lõpuni lahti ei saa, on ometi võimalik haigust leevendada ning selle kulgu aeglustada.
Mitme eriala suurmees James Parkinson suri Londonis 1824. aastal 69 aasta vanuses. Isa elutööd jätkas ta poeg, samuti kuulus kirurg John William Keys Parkinson.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)