Riik tõmbab tervishoiu rahast tühjaks

Tervishoiuameti nende toimingute nimekiri, mis muutuvad kallimaks, on õige mitu lehekülge pikk. Üldhaiglas tõuseb eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine 3000  kroonilt 11 400 kroonile. Keskhaigla puhul kerkib hind 5000 kroonilt ligi 23 000 kroonile, hooldushaiglas 2000 kroonilt 7800 kroonile jne.

Tõusud on enamasti kordades. Eeldatavalt loodetakse nii juurde saada 1,28 miljonit krooni. Kes selle kinni maksab? Patsient muidugi! Kaudselt muutub arstiabi jällegi kallimaks, inimeste omaosalus tõuseb.

Mis puutub riigilõivude olemusse, siis neid tohiks korjata just nii palju, kui riik kulutab riiklike toimingute teostamiseks. Meie korjame kordades rohkem ning niiviisi täidame ebakompetentselt koostatud riigieelarvet ja tühja riigikassat. Raha kraabitakse kokku täiesti arutult, siin pole mingeid põhimõtteid ega maailmavaatelist lähenemist.

Tervishoid on üks kannataja. Kas on mõistlik planeerida eelmisest aastast veelgi suuremat sotsiaalmaksu laekumist, kui juba mullu laekus seda oodatust peaaegu 230 miljonit vähem?

Aina rohkem inimesi jääb töötuks. Ka palgad on enamjaolt külmutatud või kasvavad minimaalselt. Üheksa kuuga on töötukassa välja maksnud 145 miljonit krooni hüvitist, samas kui veel aasta-paar tagasi maksti aastas kokku vaid 100 miljonit.

Aga just hõivatute arv ja keskmise palga prognoos on aluseks sotsiaalmaksu ja ka tulumaksu laekumise prognoosile. Riik loodab eelarves, et sotsiaalmaksu, millest ju haigekassat ja pensione rahastatakse, laekub järgmisel aastal hoopis 3 miljardi krooni võrra rohkem kui tänavu.

Otse vastupidi, prognoosid ütlevad, et riigil jääb ka tänavu sotsiaalmaksu umbes 540 miljonit krooni saamata. Haigekassa tegigi hiljuti negatiivse eelarve, millega vähendati tulusid 538 miljoni krooni võrra. Puudujääk kaetakse viljatusravi hüvitamise ja haigekassa reservide arvelt. Järgmiseks aastaks on haigekassa sunnitud esialgu reservidest juurde võtma 420 miljonit krooni.

Nagu näete, tervishoid on niigi hädas, riik aga tõmbab sealt raha veelgi vähemaks.

Pea iga päev on Riigikogus arutusel mõni seaduseelnõu, mis näitab valitsuse peataolekut ja närvilist tõmblemist, et teha vigade parandus oma vigadele, päästa mis veel päästa annab, raha juurde saada, lappida mida lappida saab. Vahendeid ei valita, raha võetakse tagasi nii lastelt, peredelt, eakatelt, tarbijatelt, ettevõtetelt kui ka  ettevõtjatelt. Olgugi et kokkukerjatav rahahulk on tühine, võrreldes sellega, milline puudujääk on tegelikult ja teadlikult eelarvesse sisse planeeritud.

Ühe mahuka eelnõuga on muu hulgas tühistamisel ka 450-kroonine kooli- ehk ranitsatoetus, mida on pered harjunud saama juba alates 1992. aastast. On kummaline, et just selles eelarves on haridus prioriteediks kuulutatud.

Pealegi, kuna kooliskäijaid lapsi jääb iga aastaga vähemaks, on need summad aastatega niigi kahanenud. Lapsevanemad loevad koolitoetust suureks abiks, sest kooliaasta algul tuleb palju raha välja käia ja iga lisakroon on teretulnud.

Mulle helistas kolme lapsega lesk ja kurtis, et internetist tuleb neil nüüd kahjuks loobuda.

Võidetav 78 miljonit krooni ei kaalu kindlasti üles kahju, mis riik peredele tekitab. Eelnõu seletuskirjas on öeldud: seaduseandja võib halvendada mõnede ühiskonnaliikmete olukorda juhul kui avalik huvi ümberkorralduse järele kaalub üles isiku mõistliku ootuse õigusliku olukorra püsimisse. Ning et – koolitoetuse lõpetamise põhjenduseks on ülekaalukas avalik huvi riigieelarve tasakaalu säilitamiseks!

Sõnade söömist näitab enim isapuhkuse kompenseerimise lõpetamine. Alles jaanuarist hakkas see seadus kehtima ja alles eelmise aasta detsembri keskel saatsid seaduse vastuvõtmist koalitsiooni kuumad sõnavõtud. Küll räägiti pere ja tööelu ühildamisest, uutest rollijaotustest, riigi hoolimisest, perede stressi vähendamisest – kuni isadepäeva tähtsuseni välja.

Juba mõne kuuga hakkas 4500 isa toetust kasutama ja huvi selle vastu suurenes. Enne aga kui isad harjuda jõudsid, otsustas riik heale algatusele lõpu teha.

Sama teed läheb lapsehooldustasu maksmine vanemahüvitist saavale vanemale. Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et õiguste kokkusattumine ei tohi tekitada  ülekompenseerimist!

Hoitakse kokku isegi ohvriabi vajajate pealt. Riik võidab sellest 525 000 krooni. Näeme, et võtta saab ka sealt, kust midagi võtta ei olegi...

MARIKA TUUS, Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige

Jaga |