Aeg asutada Rahvapank

Mihkel Tammelaan,      27. aprill 2005


Maakohtades on raskusi pangateenuste kasutamisega: pangakontorid on kaugel ja suured kasumile orienteeritud pangad ei ole huvitatud pangaautomaatide või muude teeninduspunktide avamisest väikese elanikkonnaga paikades. Hoiu-laenuühistutel ei lubata pangateenuseid osutada, tõenäoliselt mitte ilma teatavate ringkondade surveta.
Ka panka pole olnud võimalik hoiu-laenuühistu baasil luua, kuna alguses kehtestati omakapitali nõue 5 miljonit krooni, mis kiiresti tõsteti 50 miljonile. Nüüd, kui ükski Eestis tegutsev pank ei kuulu Eesti kapitalile, ei peaks keegi olema huvitatud sellest, et hoiu-laenuühistud ei võiks pangateenuseid osutada.
Hiljuti öeldi ühes ringhäälingusaates, et valitsusel peaks olema peale kulutuste kärpimise ka variant B eelarve tasakaalustamiseks. Selleks võiks olla stabilisatsioonireservi arvel ja kogu elanikkonna toel uue panga asutamine. Olgu selle nimeks näiteks Rahvapank. Igatahes teeniksime oma pangaga rohkem kui välismaistes fondides raha hoides.
Eesti elanikud oleksid kindlasti nõus seda panka toetama, eriti veel siis, kui see pangateenuste kättesaadavust parandaks. Milleks toetada oma rahaga välimaiseid investoreid, kui see raha võiks hoopis oma riigile kasu tuua. Hansapank teenis möödunud aastal 2,86 miljardit krooni kasumit, teised pangad võib-olla kokku samapalju. Suur osa sellest võiks kuuluda Rahvapangale.
Kindlasti peaksid panga eesotsas olema targad ja ausad inimesed. See võiks olla uus väljakutse Indrek Neiveltile. Seadusandlikult peaks olema paika pandud (Rahvapanga seadus), et ükski valitsuskoalitsioon ei saaks seda maha müüa. Et hiljem ei oleks selle asemel Estnisk Volksbanken. Nüüd oleks valitsusel aeg vastavalt tegutseda.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)