Teel helgesse tuleikku

Mati Rohtsaar,      18. juuni 2003


Nõukogude ajal oli, teadagi, ideoloogia massidesse viimise esmaseks teeks loosungid: punased palakad tehaste, poodide, linnatänavate kohal. Ja loosungite loosungiks ehk taevamannaks oli manitsus rügada ja pingutada püksirihma selle nimel, et sotsialistlikus vabaduses üleskasvanud õnnelik noorsugu jõuaks tõotatud maale kommunismipäikese all. Tahtnuks siinkohal küll kurjalt põrutada, et hoolitsegem ennekõike praeguse põlvkonna eest - küll siis saavad ka lastest mehed enda elu sättima. Ent kus sa tohtisid suud paotada! Segaseks jäi küll küsimus, et kas seal, kus valitseb küllus, pole raha tähtis ja töö on lausa rõõm, prügivedajadgi lähevad tööle, laulud suus, rind kummis ja sära silmis. Kuid nii see utoopia uppi lendas, nüüd on teine aeg ja uus riik.
Ja uus kommunismiunistus. Sest tõesti, kogu taasiseseisvusaja on meie pürgimuste üle kummunud õhkamine "NATO-sse, Euroopa Liitu!". Muidugi, see pole utoopia - need liidud on olemas ja tegutsevad ning sinna astuda lubatakse praegustele inimestele aasta-paari pärast. Ent nii nagu rääkides kommunismiidee ilust, jäeti tähelepanu alt välja prügivedajad, nii ka nüüd kipuvad meie europürgijad tootma vaid suurt helesinist pilve, libisedes üle ühinemisega kaasneda võivatest probleemidest. Nii nagu selle suure kommunismitaeva unistuse nimel keeldusid valitsejad maa peale, enda ümber vaatama - näkku tegeliku elu probleemidele, nii on ka praegu tõrjutud tagaplaanile tänase Eesti tegelikud probleemid: kodutud, tööpuudus, vaesed, vähese sissetulekuga inimesed, kuritegevus.
Siinkohal leiduks ütlejaid - just Euroopa Liit need probleemid lahendabki. Ent on see ikka tõsi? Vastupidi, Euroopa Liidu nimel on suurendatud töötute hulka ja halvendatud sotsiaalset keskkonda koolisööklate ja külapoodide sulgemise näol.
Võib-olla tõesti võidame kõik Euroopa Liidu läbi. Võib-olla tõesti on globaliseeruvas ja internetistuvas maailmas üksikriikide aeg ümber saamas. Ent me astusime ju eelmisest liidust välja selleks, et olla ise otsustajaks omal maal, kuna vastutus maailma eest algab vastutusest kodus. Miks siis nüüd, kus (veel) oleme iseotsijad, ootame vaesuse vähendamiseks Euroopa Liidu käsulaudu?

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (8)