Kalev Kallo: Peame ekspordi käima saama!

Millised on selle hooaja suurimad prioriteedid Tallinna linnavolikogu ja ka Tallinna linna jaoks?

Kui pidada silmas sügistalvist aega kuni jõuludeni, siis on kõige tähtsam prioriteet 2017. aasta eelarve ettevalmistamine ja vastuvõtmine. Järgmine aasta on ju valimiste aasta, ja selle eelarves peab kajastamist leidma neljaks aastaks planeeritu lõpuleviimine ja suurte tulevikuprojektide jätkamine.

Millised kavasolevad ja valmivad objektid mõjutavad linnaelanike elu kõige enam?

Eks peaaegu iga linlase jaoks on prioriteedid erinevad, kuid kahtlemata on tõsine projekt näiteks trammiliikluse nüüdisajastamine. Äsja läks käiku Kopli-suunalise trammitee esimene järk – kuni Balti jaamani. Ees ootab suur ehitustöö kuni Kopli trammidepooni, mis võimaldab sinna uued CAF-trammid liinile panna. Järgmisel aastal valmib kauaoodatud trammiühendus lennujaamaga.

 Jätkuvad suured teetööd, Haabersti ristmiku ümberehitus ja kvartalisiseste teede renoveerimine, mitme kergliiklustee rajamine jm. Loomulikult ka Linnahalli renoveerimine ning Tallinna Haigla rajamise kava. Suuri ja väiksemaid projekte on niipalju, et kõiki ei jõua loetleda.

Esimesel volikogu istungil võtsime vastu otsuse, mille tulemusena rajatakse 2017. aastaks Kadriorgu 121-kohaline lasteaed. See on kesklinna elanikele eriti hea uudis. Tegemist jagub!

Linnavolikogu praeguse koosseisu volituste lõpuni on jäänud veidi üle aasta. Opositsioonilt kostab meedias kriitikat, et Keskerakond teeb selle koosseisu ajal pidevalt “teerulli” ning ühtegi teist arvamust kuulda ei võta. Kuidas vastate?

Vastan nii, et võiks vaadata peeglisse! Peab ütlema, et Toompeal, Riigikogus on palju suurem „teerull“ töötanud juba üle kümne aasta. Kusjuures seal on juhtkangide taga needsamad erakonnad, kes Tallinna opositsioonis kurdavad, aga Toompeal vastu võetavad otsused mõjutavad kogu riigi elu väga kardinaalselt, ja seda opositsiooni kaasarääkimise võimaluseta.

Milline peaks olema opositsiooni roll Tallinna linnavolikogus?

Nagu opositsiooni roll mujalgi – näha kitsaskohti ja neile tähelepanu juhtida, pidada konstruktiivset dialoogi. Kindlasti ei ole opositsiooni rolliks mõnitavate, puhtalt valega täidetud kõnede pidamine või eelnõudesse muudatusettepanekute tegemine raha eraldamiseks varblastele läti keele õpetamise jaoks, nagu mõni kipub arvama.

Te olete Tallinna volikogu juhtinud alates 2015. aasta aprilli lõpust. Loobusite siis linnavolikogus tööle asumiseks oma valijatelt värskelt saadud Riigikogu mandaadist. Kas olete jõudnud juba kahetseda, et Toompealt all-linna tulite?

Nii ja naa. Üldiselt pole ma inimene, kes otsuseid kergekäeliselt teeks ja seetõttu ka pärast kibedasti kahetsema peaks. Need kaks ametit on oma olemuselt täiesti erinevad, aga kuna olen ju varemgi pealinnas töötanud, nii linnaosavanemana kui ka abilinnapeana, siis teadsin, mida oodata. See oli tol hetkel Keskerakonna strateegiline otsus, sest läheme 2017. aasta sügisele vastu ikkagi oma absoluutset enamust kaitsma. Seetõttu peab pealinna meeskond olema nii tugev kui vähegi võimalik.

Lisaks linnavolikogu juhtimisele olete pikka aega olnud ka Eesti Panga nõukogu liige. Kuidas hindate Eesti praegust majandusseisakut? Mida peaks teisiti tegema?

Olen korduvalt välja öelnud, et meie majanduse arengut takistab ja rõhub, nagu veskikivi kaelas või pomm jala küljes, Eesti arhailine maksusüsteem, mis midagi ei stimuleeri, vaid pigistab ettevõtjatest viimase mahla välja.

Kui riigil ei ole ka piisavalt ekspordivõimekust, on raske loota, et meie majandusse raha juurde tuleb. Uute turgude otsimine, arenevate turgudega suhtlemine, olulisel määral Aasia poole vaatamine. Me peame riigi ekspordi käima saama, kui tahame majanduskasvu näha. Meie enda elanikkond on liiga väike, et sisetarbimise pealt majandus jõudsalt kasvada võiks. Selle asemel valitsus kokkuhoiu mõttes hoopis sulgeb Eesti välisesindusi. See pole väga tark tegu. Riigil puudub tulevikku vaatav terviklik nägemus majanduse arengust. Seda on kohe vaja.

Ei saa jätta küsimata: kas Tallinna rahaasjad on korras?

Tallinna rahaasjad on jätkuvalt korras. Peatselt jõuab volikogusse selle aasta teine lisaeelarve, ja see on loomulikult positiivne lisaeelarve.

Milline on teie hinnang praegusele päevapoliitiliselt „kuumale” teemale – parvlaevahankele, mida saadab ebaõnnestumiste jada. Mis läks valesti?

Kogu hanke aia taha mineku peamine põhjus on valesti püstitatud eesmärk, tahtmine tänasele vedajale lihtsalt ära teha. Ehkki retoorikas küll püüti eesmärgina näidata parvlaevaühenduse paremaks ja odavamaks tegemist, siis tegelikult taheti ikka ainult „ära teha”.

Alati, kui tahetakse kellelegi lihtsalt koht kätte näidata, kipub asi halvasti välja kukkuma. Faktid räägivad täpselt seda keelt – parvlaevaühendus on läinud mitu korda halvemaks ja riigi raha kulutamisele ei näi lõppu tulevat.

Kas asja taga oli ka „nelja sidruni küsimine“ või mitte, seda ei oska öelda.

Kui olete nõus, siis puudutame veidi ka isiklikku teemat. Aasta algul, veebruaris sattusite ootamatult haiglasse; teie seisund oli raske. Mis juhtus?

Täiesti ootamatult tabas mind väga raske haigus, aga pikemalt ma sellest rääkida ei soovi.

Kuidas olete taastunud?

Algul raskelt, aga nüüd on juba päris hästi. Selle eest, et see nii on läinud, olen tänulik paljudele inimestele. Loomulikult oma raviarstile doktor Andrei Smirnovile ning kõigile õdedele ja hooldajatele. Väga liigutav ja jõuduandev oli Tallinna linnavolikogu Keskfraktsioonilt saadetud heade soovide raamat, kus fraktsioonikaaslased mulle toetust avaldasid. Kolleegid Eesti Panga nõukogust ja juhatusest saatsid ilusa toetava ja innustava kaardi, sõbrad helistasid või käisid külastamas. Sealjuures olen eriti tänulik loomulikult oma lähedastele, emale, tütrele ja vennale toe eest. Erilist tänu väärib minu kallis kaasa Rita, kelle ennastohverdav tugi ehk aitaski mul üldse sellest välja tulla. Kõrvus kõlavad siiani doktor Ralf Allikvee korduvalt lausutud sõnad: „Meie, arstid, oleme teinud kõik võimaliku, aga tervenemine sõltub sinu enda kõrvade vahel toimuvast ehk tervenemise peamine komponent on sinu enda tahe.“

Olen püüdnud teha kõik, et neid, kes mulle head soovisid, mitte alt vedada.

Kesknädalale on teada, et teie uhkuseks on koduaed ja sealsed kaunid roosid. Kas olete viimasel ajal ka aeda uute põnevate sortidega täiendanud?

Kahjuks seoses tervisliku seisundiga ei õnnestunud sel aastal ka olemasolevate rooside eest nii hoolitseda, nagu peaks, rääkimata uute hankimisest. Vaatamata sellele on osa roose õitsenud juba kaks ringi ja osa alles õitsevad.

Lõpetuseks: millist raamatut viimati lugesite?

Kuna olin sunnitud veetma haiglaseinte vahel üle kolme kuu, siis oli piisavalt aega ka lugemiseks. Ühtekokku sai loetuid vist isegi kuus. Kõik need käsitlesid minu lemmikteemat – ajalugu. Esile tooksin kolm, mis enim meeldisid – Paul Kriwaczeki „Babülon. Mesopotaamia ja tsivilisatsiooni sünd”, Dionysios Stathakopoulose „Bütsants. Impeeriumi ajalugu“ ja Lindsey Hughesi „Romanovid. Venemaa valitsejad 1613–1917”. Julgen kõiki neid soovitada!

 Küsinud TAAVI PUKK

 [esiletõsted]

Tallinna rahaasjad on jätkuvalt korras. Peatselt jõuab volikogusse selle aasta teine lisaeelarve, ja see on loomulikult positiivne lisaeelarve.

 Kõrvus kõlavad siiani doktor Ralf Allikvee poolt korduvalt lausutud sõnad: „Meie, arstid, oleme teinud kõik võimaliku, aga tervenemine sõltub sinu enda kõrvade vahel toimuvast ehk tervenemise peamine komponent on sinu enda tahe.“

 Kogu parvlaevahanke aia taha mineku peamine põhjus on valesti püstitatud eesmärk, tahtmine tänasele vedajale lihtsalt "ära teha".

Jaga |