13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Muretsen Eesti metsa pärastEINO ALABERT, 04. juuni 2008Juba aastaid laastavad metsatulekahjud kuivadel suvedel Eesti metsa. Olen 82 aastat vana ja 14 aastat elanud nn Esimeses Vabariigis. Tollal selliseid suuri tulekahjusid polnud, sest olid olemas metsavahid, kes valvasid metsa nii metsavaraste kui ka tulekahjude eest. Praegused Eesti juhid mõtlevad rohkem sellele, kuidas tõsta oma palka, kuid Eestimaa üks suurim rikkus ei lähe neile korda. Kas Villu Reiljan saata metsatulekahjusid kustutama? Tema oli ju see, kes metsavahid ametist „vabastas“. Aastasadu olid Eestimaal olnud metsavahid, aga järsku tuli mingisugune „tark“ keskkonnaminister, kes metsavahid likvideeris. Teise maailmasõja ajal olid kuivad suved, aga metsatulekahjusid polnud. (Minu teada polnud esimesel Eesti-ajal kevaditi ka selliseid kulupõletamisi nagu nüüd.) Praegu mõeldakse vaid sellele, kuidas võimalikult suurtes kogustes metsaraiet teha, kuid ülitiheda metsa harvendamisele, metsaistutamise järelkontrollile jne mõeldakse vähe või ei mõelda üldsegi mitte. Eesti riigist on saanud rohkem katsepolügoon. Mart Laar tahtis hirmsasti näha, millised näevad välja umbrohus Eesti põllud. Tema poolt 1993. a. läbi viidud põllumajandusreformi tagajärgi vaatame siiani. Põllumaadele anti hea mats, nüüd on järg Eesti metsa käes. Eestlane on looduslähedane inimene, kuidas ta küll sellise sigatsemisega lepib!? Järjekindlalt pigistatakse meil maaelanikke, eriti kannatavad vanemad inimesed. Likvideeritakse postkontoreid, alla viie tonni toorpiima ei võta piimatööstused enam vastu jne. Kunagi lauldi, et „kuni elab Eesti küla, elad sina ka“. Praegused Eesti riigi juhtijad kas pole laululembesed või ei lähe neile korda Eesti maaelu. EINO ALABERT, Jõhvi
Viimati muudetud: 04.06.2008
| 
Tagasi uudiste nimekirja |
