Tulumaksu võiks riigis jaotada teisiti

MAREK JÜRGENSON,      12. aprill 2006


Viimasel ajal on mu peas pöörelnud mõte tulumaksust. Kas on ikka päris õige, et tulumaksumäära aina alandatakse, samal ajal kui omavalitsused on pidevalt alafinantseeritud? Ehk oleks tulumaksu üle otsustamine õigem täielikult anda kohalikele omavalitsustele?

On selge: mida rohkem tulumaksu kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekub, seda suurem huvi on inimestel end konkreetse omavalitsusüksusega siduda.
Võtmesõnaks peaks olema kohaliku omavalitsuse tulubaasi suurendamine põhimõttel, et mida suurem on inimeste tasutud tulumaks, seda suuremas mahus saavad nad kohaliku omavalitsuse pakutavaid teenuseid.

Omavalitsused pidevas alafinantseeringus
2003. aasta lõpuga lõpetati omavalitsuste finantseerimine tulumaksu alusel. Vana korra järgi said omavalitsused sellest 56 protsenti ja riigieelarvesse laekus 44 protsenti. Sellise otsusega tehti teatud määral liiga sellistele suurematele linnadele nagu näiteks Tallinnale ja Tartule, aga ka näiteks Viimsi vallale. 2004. aastast hakati füüsilise isiku tulumaksu eraldama uutel alustel – kohaliku omavalitsuse territooriumil makstud brutopalgast eraldati omavalitsusele 11,6 protsenti.
Teadaolevalt taotles Omavalitsusliitude Koostöökogu käesolevaks aastaks kohalikele omavalitsustele laekuva tulumaksu osa suurenemist vähemalt 0,4 protsendi võrra, et tagada lisandunud, kuid tulubaasiga katmata jäänud kohustuste täitmine. Laekuva tulumaksu osa tõstmisel 11,6 protsendilt 12,1 protsendile oli arvestatud puuetega inimeste sotsiaalhoolekande kohalikele omavalitsustele üleandmisega kavandatud rahastamisskeemi, mille alusel suurenes osa 0,1 protsendipunkti võrra.
Kahjuks rahuldati taotlus vaid 0,1 protsendi ulatuses – seega on tänavu kohalikele omavalitsusele laekuva tulumaksu osa 11,8 protsenti tulude üldsummast.
Arvestuslikult moodustab 0,1 protsenti vaid 60 miljonit krooni. Seda on ilmselgelt liiga vähe, arvestades, et riigieelarvesse on 2006. aastal planeeritud ca 3,2 miljardit krooni tulumaksu. Kui võtta võrdluseks 2003. aasta, mil kohalikel omavalitsustel jäi puudu juba umbes 2,2 miljardit krooni, saab vaid konstateerida, et meie omavalitsused on olnud pidevas alafinantseerimises. Siinkohal võiks veel lisada, et kohaliku elu edendamise valguses oleks, pehmelt öeldes, päris kummaline rääkida tulumaksu alandamisest.

Omavalitsustele on tehtud ülekohut
Eesti Linnade Liidu andmeil jääb näiteks pedagoogilise personali ning kultuuri- ja sporditöötajate palkade ühtlustamisel puudu vähemalt 260 miljonit krooni. Samuti on puudu ca 500 miljonit krooni investeeringutoetusteks ning ca 100 miljonit krooni kohalike teede ja tänavate korrashoiuks. Veevarustuse ja kanalisatsiooniga seotud keskkonnaprojektide omaosaluses on kohalikel omavalitsustel vajaka 500 miljonit krooni. Nendest arvudest võib vaid järeldada, et kohalikel omavalitsustel praegu puudu olev summa on tunduvalt suurem, kui sel aastal juurde saadud 0,1 protsendipunkti. Erinevate arvamuste kohaselt on kohalikel omavalitsustel hetkel puudu 20 protsenti vajalikust rahast.
Taani majandusspetsialistid, kes mõni aasta tagasi Eestit hindasid, leidsid juba siis, et meie omavalitsused on selgelt alafinantseeritud. Pärast taanlaste hinnangut pöörduti õiguskantsleri poole. Viimane kinnitas sama: meie omavalitsustele on ülekohut tehtud ning, tulenevalt põhiseadusest, mida antud juhul on rikutud, peavad omavalitsused oma rahalised vahendid kätte saama.
Ülalöeldust lähtudes on tulumaksu vähendamine minu arvates lubamatu. Selle asemel, et Eesti linnade ja valdade arengut pidurdada, peaks andma neile kõik seadusest tulenevalt võimalused oma elu edendada.

100% tulumaksu kohalikku eelarvesse?
Mul on tihti kerkinud küsimus: mis juhtuks, kui füüsilise isiku tulumaksust laekuks kohaliku omavalitsuse eelarvesse 100 protsenti? Kas see oleks kasulik või mitte? Arvan, et oleks, sest see tõstaks valdade huvi meelitada omavalitsuse territooriumile elama rohkem elanikke, kes kohapealset maksutulu suurendaksid, ning teisalt jääks rohkem materiaalseid vahendeid elanike huvide ja heaolu tarbeks.
Samuti on siis, kui see raha laekuks täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse, elanikel parem jälgida, kuidas nende poolt tasutud maksuraha kasutakse. Tulumaksu kasutamine muutuks läbipaistvamaks.
Kindlasti toob tulumaksu 100-protsendine laekumine kohalikku eelarvesse võimu rahvale lähemale ning tavakodanikul on kergem mõista kogu tulumaksu laekumist. Selle summa minek kohalike omavalitsuste tulubaasi tagaks stabiilsuse ja kataks neile seadustega pandud ülesannete täitmiseks vajalikud kulud, võimaldades samas kohalikuks arenguks vajalikke investeeringuid.
Ülalöeldut kokku võttes tuleks selgitada, kas Eesti Vabariigis sellise meetodi juurutamine oleks õige ja kõikide kohalike omavalitsusüksuste jaoks õiglane.
Loodan, et majandusspetsialistid töötavad peatselt välja sellise idee tugevaid ja nõrku külgi selgitava mudeli, mis Eesti regionaalpoliitikat arvesse võttes näitaks, kas füüsilise isiku tulumaksu täielik laekumine kohaliku omavalitsuse eelarvesse on põhjendatud.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)