Edgar Savisaarega Riias Läti 10. vabaduspäeval

URMI REINDE,      29. august 2001


Riia tuksub ikka nagu tõeline suurlinn. Seda oli tunda töise päeva rütmist, sest Lätis ei ole vabaduspäev riigipüha. Aga Läti tähistas oma 10. iseseisvusaastat rahvusliku leppe vaimus. Kõigi erakondade poliitikud koos, Baltimaad koos, rohked külalised koos.

Keegi keeleinimene on kunagi öelnud, et eesti keele kõige koledam täht on s. Üks tähtpäev, üks suurepärane päev Eesti ajaloos - 20. august - kannab poolametlikku nime taasiseseisvuspäev. Selles sõnas sisaldub koguni viis s-tähte.
Kahjuks pidi jälle kord meie president sellele sõnavärdile tähelepanu juhtima. Keegi teine ju ei julge.
Minu jaoks on too kümne aasta tagune augustiteisipäev lihtsalt vabaduspäev. Igaks juhuks aga kasutan seda nime esmalt lätlaste kohta, sest üks pikk ja toimekas päev Edgar Savisaare kõrval Riias 21. augustil, lõunanaabrite sama sisuga vabaduspäeval, veenis mind selles, et lätlased on nii mõneski mõttes vabamad kui meie.

Ühine sõber Aleksandr Jakovlev

Kui hr Jakovlev 20. augustil Eestist kiirustades lahkus, siis põhjusel, et järgmisel päeval oli tal ettekanne ajalookonverentsil Riias, nagu ta samalaadsega oli esinenud Tallinnas Keskerakonna korraldatud teaduskonverentsil. Ka Lätis on tal sõpru ja austajaid, kes tema läheduses hinge kinni hoiavad, ja tõelise vene haritlasena pidas ta ka seal sisuka kõne, mis erines täiesti Eestist peetust. 78aastane teadlane Jakovlev jääb Baltimaade ajalukku märkimisväärse võtmeisikuna, ja kui keegi siin vaidleb teemal "kes iseseisvuse tõi", siis peaks tähelepanelikule vaatlejale ammu selge olema, et vabaduse võti ei asunud mitte Eestis.
"Kõik oleks olnud naljakas, kui poleks olnud nii kurb," sõnas Jakovlev. "Nii palju räpasust ja vihkamist kui neil päevil pole ma näinud ei enne ega pärast oma elus. Minu ukse taha pandi matusepärg, elektrirongis tulistati mu poega, süüdati tütre auto.
Kuid me suutsime võita N Liidu parlamendi ja veenda saadikuid Molotov-Ribbentropi pakti olemasolus," kõneles Jakovlev.
Riia konverentsi esinejate põhiosa moodustasid erinevalt meie konverentsist lätlased ise. Tollane ministrite nõukogu esimees Ivars Godmanis (praegu Seimi liige) rääkis teemal "Me võitsime lahingu. Aga kas me võitsime sõja?" ja Läti Rahvarinde üks juhte, praegu Seimi asespiiker Romualds Razhuks meenutas Rahvarinde osa läti rahva vabanemisloos.
Edgar Savisaare tervituses sisaldus tunnustas lätlastele selle eest, et nad on rajanud Rahvarinde muuseumi. "Meil Eestis on mõnikord raskusi isegi meenutamisega, et Rahvarinne üldse olemas oli…Teie olete jõudnud rohkem trükkida memuaare, publitsistikat, teadusuurimusi, aga loodetavasti innustab teie eeskuju meidki."
Savisaar avaldas kahetsust, et "viimase 10 aasta jooksul on oluliselt nõrgenenud sidemed vene demokraatidega, ja see on meie võlg nende ees. Aga me saame ka sellest lastehaigusest üle."
Lätlaste ajalugu analüüsivast konverentsist jäi ühe põhiküsimusena kõlama baltlaste ühine mure: vabadus tuli suhteliselt kergesti, kas suudame seda hoida?
Konverentsi austas oma kohaloleku ja sissejuhatava tervitusega Läti peaminister Andris Berzinsh.

Poliitikute pidupäev, poliitikute tööpäev

Päeva pidulikkust rõhutas Läti Seimi pidulik istung, kus pidas kõne spiiker Janis Straume. Need, kes ei mahtunud saali, võisid peomeeleolust osa saada teleekraanide vahendusel, mis olid paigutatud Seimi saali mitmesse ruumi ja koridoridesse. Külaliste hulgas võis märgata kohtumisi, mis sisaldasid ühtekuuluvustunnet ja äratundmisrõõmu. Näiteks sai Savisaar Seimi trepist hulga rahvaga koos alla tulles kokku oma kunagise võitluskaaslase, Leedu tormiliste päevade peaministri Kazimiera Prunskienega.
Leedu oli muide üldse esindatud esindusliku delegatsiooniga, kus võisin ära tunda ka Vytautas Landsbergise. Kuid mäletamist mööda leedukaid Eesti tähtpäevaüritustel näha ei olnud. Kas märgiti sellega solvumist meie liiga kontrollimatu sõnaga välisministri peale? Lätis nad igatahes olid. Kas Balti riigid valivad nüüd kohta, kus sobib kolmekesi kokku saada ja kus mitte?

Kohtumised Läti presidendi ja Riia linnapeaga

"Tipp-topp tüdruk ja ilusa naeratusega," oli Savisaar võlutud, kui kohtumiselt Läti presidendiga Vaira Vike Freibergaga (62) välja tuli. Kõrgetasemelise kokkusaamise (millel osales ka Aleksandr Jakovlev) organiseeris Läti Rahvarinde esimene juht, praegu linnavolikogu kultuuri-, hariduse- ja religioonikomisjoni esimees sotsiaaldemokraat Dainis Ivans.
"Selle seminari teeme kindlasti, " kinnitas Savisaar pärast jutuajamist linnapea Gundars Bojarsiga, kellega lepiti kokku vastastikune kogemuste vahetus kahe naaberpealinna volikogu fraktsioonide vahel. Ja millest riialastel ja tallinlastel rääkida on, neid teemasid peaks jätkuma.
Näiteks juba ühepäevane jalutuskäik Riia vanalinnas ja selle lähemas ümbruses näitab, et kodutuid ja prükkareid näha ei ole. Tallinnas pole nendevaba liikumine ju võimalik.
Kui selle kohta küsimuse esitasime, kuulsime, et Riias ei tõsteta kedagi tänavale, enne kui dokumentides on märgitud aadress, kuhu ta läheb. Ja üks huvitav nüanss veel omandireformiseaduse küüsis vaevlevatele omavalitsustele, kellele riik seaduse täitmiseks raha ei anna: Lätis võtsid seitse omavalitsust punti ja esitasid parlamendile ühise protesti, nõudes vahendeid seaduse täitmiseks. Kuidas asi lõpeb, pole täna veel teada.
Aga vähemasti paistab lätlastel veel jätkuvat võitlusvaimu, et mitte lasta end lambakarjana turule vedada.
Vabandust.

Lõunanaabritel pole vist komplekse

Üks kompleksivabaduse tõestus on see, et Riia linna juhib koalitsioon, kuhu kuulub ka sotsiaaldemokraatide fraktsioon. Kes oskab midagi öelda eesti sotsiaaldemokraatia praeguse seisu kohta? Veel vähem on meil võimalik prognoosida sotsiaaldemokraatia võimuletulekut.
Ja ometi näivad asjad Iklast allpool minevat päris hästi. Võibolla ei sära Riia nii nagu Tallinna vanalinna ersatsmaterjalid, aga mulle tundub, et lätlased ehitavad tugevamat vundamenti oma riigile. Et võibolla nad ei alustanud fassaadide vahetusest ja katuse läikimalöömisest. Võibolla tahavad lätlased, et vabaduse vilju maitseks siiski suurem osa 2miljonilisest rahvast, mitte vaid mõni protsent. Võibolla lätlased ei pea vajalikuks näida kõigepealt välismaailmale ja alles siis olla iseendale. Võibolla elavad nad vastupidi?
"Minu noorem tütar tellis nende eurolaulja Renars Kaupersi plaadi, kust ma selle nüüd leian, " oli Edgar Savisaar mures pärast lilledepanekut vabadussambale, pärast Seimi vastuvõttu Jurmalas, pärast kõrgeid ametlikke kohtumisi ja pärast hotellis Park Hotel Ridzene toimunud pidulikku õhtusööki, mis anti Aleksandr Jakovlevi auks tema Baltikumist lahkumise eel.
Eks neid CDsid müüakse ju Eestiski, nii et see pisike kaubanduslik rõõm jäi Savisaare perel järgmisel hommikul tundmata. Aga et Lätisse tahaks tagasi ja sealse 10 aasta vabaduse tulemustega põhjalikumalt tutvuda, see tunne jäi küll.
No kuulge, inimesed. Vanasti sai Riias ju tihti käidud. Millal teie viimati nelja-viie tunni autosõidu kaugusel asuvat Euroopa suurlinna külastasite? Igatahes ootaks ees garanteeritud soodne elamus.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)