Käed Oudekkist eemale!

Seda tehakse mis iganes viisil ja meetodil – ehmatades inimesi ajalehtedes mingi segasevõitu lausjuriidika avaldamisega, süüdistades info kinnihoidmises jne. Ehk siis paralleelne/sarnane taktika, nagu näiteks prooviti erakonnas võimalikult palju piirkonnajuhtide kohti enda kätte saada.

Revolutsiooni asemel eksisteerib ka pragmaatika

Pragmaatiliselt on tõsi see, et kui olidki asjad nii nagu juhatuses väideti (ei informeeritud õigeaegselt garantiikirjadest vms.), siis ei oleks kindlasti ka varasem informatsiooni avaldamine juhatuses selle garantiikirjade vaidluse (või vaidluste, või nõuete kujunemise vms.) sisu ja olemust muutnud. 

Mida maailmarevolutsioonilist erakonna juhatus siis ikka selle mõne nädalaga korraldanud oleks, kui nad oleksid teadnud? Mida nad oleks saanud ette võtta? Kuidas informatsiooni avaldamisega viivitamine reaalset kahju tekitas peale ego’de solvamise? Isegi kui peasekretär andis info hiljem edasi, siis sellest ei sündinud mingit reaalset kahju ei otseselt ega kaudselt. Tagandamine on antud olukorras kindlasti ebaproportsionaalne meede.

Emotsioonidest õhetav kollektiiv Oudekki vastu

Juriidilised asjad liiguvad oma konkreetse sammuga. See ei ole nii, et emotsioonidest õhetav kollektiiv tormab paar nädalat varem peale ja must pöördub valgeks. Erakonnas on selle juriidilise vaidluse eest parimal võimalikul viisil seistud. Palju vaeva on näinud ka Oudekki Loone. Aitäh peaks talle ütlema, mitte tagandama. Ja üleüldse ei ole garantiikirjad Oudekki poolt kokku keeratud supp, kuid nüüd on justkui tema miski süüdlane.

Seega, kui põhjused peasekretäri tagandamiseks ei ole täiesti tühja koha pealt kokku valetatud või mõeldud, siis on see vähemalt otsitud ja probleemiks üles puhutud. Nii ei peaks ikka asjad erakonnas käima, et nägu ei meeldi, oled kade, tahad võimuvõitlust pidada vms., ja siis sõidad väljamõeldistega või pseudoprobleemiga peale. 

Ühesõnaga, hoidku nad oma käed Oudekkist eemale.

Tõde on tavaliselt lihtne

Lihtne tõde on, et Oudekki ei saanud ju eksida kahe asja vastu korraga (mõlemat heideti talle ette):

a) mitte käia asjadest üle, s.t. mitte teada, millal ja mis informatsioon liigub;

b) mitte edastada informatsiooni.

 Veelkord – ette heideti mõlemat. Kuid kui on tõsi see, et Oudekki ei käinud asjadest üle ega teadnud sissetulnud kirjadest jms., siis ei ole mõtet teda süüdistada info edastamata jätmises. 

Kui aga Oudekki jättis info edastamata, siis ta ju käis asjadest üle ja sai info kätte (jättis seega mõnel muul põhjusel edastamata). Järelikult ei saa teda süüdistada mõlemas punktis, ehk, teisiti öeldes, kogu dramaatiline esitus on kõigest üks suur demagoogia.

Mul on õudselt kurb vaadata, kuidas erakonnas ruulib lollus. Oudekki Loone on näidanud ennast poliitikuna, kes omab suuremat intellektuaalset sisu kui kõik tema tänased ründajad kokku.

JAAN ÕMBLUS,

Keskerakonna liige, Tartu

[esiletõste]       Peasekretäri tagandamine on antud olukorras kindlasti ebaproportsionaalne meede.

Jaga |