Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Väike Eesti oli 20 aastat tagasi ideedelt suur

ARVO HAUG,      19. oktoober 2011

Oli aasta 1989. Iseseisvumiseni jäi pea kaks ja pool aastat. Ühiskond oli lõhestunud ikestatud rahvaks ja iseseisva Eesti riigi vastasteks. Tol ajal oli see lõhe veel suures osas rahvuslikul pinnal, kuid mitte absoluutselt. Meenutagem vaid ühel pool kuristikku olnud Lembit Annust ja Arnold Saia või teisel poolel asunud Gennadi Golubkovi ja Valeri Koisi.
 

 

ARVO HAUG

Keskerakonna Kultuurikogu aseesimees, meedik


Eestimeelsed NLiidu rahvasaadikud, mehed ja naised, varustatuna hullumeelsete ideedega, mille elluviimist nõudsid kõik iseseisvusmeelsed rahvaorganisatsioonid, suundusid n-ö otse karukoopasse. Nõukogudemeelsetel saadikutel (V. Jarovoi, J. Kogan jt) olid samuti osa elanikkonna volitused, kuid lisaks ka keskvõimu ja sõjaväe toetus. Moskvas tuli kiiresti leida Eesti ideedele toetajaskond, ja selleks sai vene demokraatide tärkav kogum.



MRP pakti tühistamine väärib enam tähelepanu

MRP-AEG grupp oli juba rahvakoosolekul avalikustanud MRP salalepingu - okupeerimise, annekteerimise ja järjekestvuse katkestamise alusdokumendi, Eesti vägistamise lubakirja. MRP-AEG grupp oli selle avalikustamise eest reaalseid repressioone talunud. Nende järelejätmatus väärib au.


Selleks ajaks oli avalikustatud ka IME ettepanek (26.09.1987). NLiidu lagunemise põhikatalüsaatoriks saigi Eesti saadikute esitatud nõue majanduslikuks iseseisvumiseks. Kuna idee esitati Kremli kõnetoolist, eeldasid saadikud, et see ongi lubatud avalikustamine, uuendamine ja ümberkorraldamine. Skeptikud imestasid, et meid polnud vangistatud, ja optimistid arvasid, et küll homme ikka kinni pannakse. Aga õhuaken oli irvakil ja IME-lind haihtus NLiidu püüdmatutesse avarustesse.


Ühel päeval leidis Kasahstani parteijuht Nursultan Nazarbajev, et Eesti ideed nagu majanduspiiride kaitse, oma raha ja oma seaduste ülimuslikkus sobivad ka neile. Ka teised vabariigid asusid kinnitama, et majanduslik iseseisvus ja poliitika on kaks täiesti eri asja.


Vabariikide isemajandamisideest ei tahtnud enam keegi loobuda. See käristas kiiresti ja nähtavalt lõhki riigi poliitiliselt kitsaks jäänud pintsaku ning kasvas üle NLiidu halvaloomulisust lagundavaks jõuks. Väike Eesti oli sel ajahetkel ideedelt suur.


MRP-AEG poolt avalikustatud, rahva nõudel ja Eesti saadikute poolt pealepressitud ja läbisurutud Molotovi-Ribbentropi salalepingu teistkordne hääletamine lõppes lepingu tühistamisega selle allakirjutamise hetkest alates. Kadusid valetrumbid vabadest valimistest ja eesti rahva vabast tahtest NLiitu astumisel. Taastus õiguslik järjekestvus. Tühistamine kinnitati okupeeriva riigi kõrgeima võimukandja enda poolt parlamentaarselt! See oli teise suure idee õnnestunud lahendamine.


Uskusime, et MRP avalikustajadki olid tühistamisega väga rahul, kuid nad ei lasknud seda välja paista. MRP avalikustamist tähistatakse senini. MRP pakti tühistamine, mis taastas riigi järjekestvuse, aga pole Eestis senini kõneväärt. Need tööd tehti, vahel hirmugi peletades, ilma putši pakutud toeta.



6. septembril 1991 leidis lõpu ühe rahva tragöödia

Kui Eesti Vabariigi Ülemnõukogu kuulutas iseseisvuse taastatuks, jäi saavutada meie riikliku iseolemise tunnustamine. Riikide perre viib vaid tunnustus. Keegi polnud paremas lähteasendis kui eestlased Kremlis? Aga nüüd oli juba kaks Moskvat - NLiidu pealinn ja selle Venemaa pealinn, kes küll polnud veel rahvusvahelise õiguse tunnustatud subjekt. Vastastikune koostöö vene demokraatidega viis tulemuseni, et 24. augustil 1991 Vene Föderatsioon tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust!


Paljud ei uskunud oma silmi, kui lugesid, et 24. augustil 2011 oli just Mart Laar Kopenhaagenis teatanud, et Boriss Jeltsin vajab meilt ausammast!


Kas on aga võimalik, et Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadikute poolt välja kuulutatud riiklikku iseseisvust tunnustab ka rahvusvahelise õiguse subjekt NLiit? Tundub ebaõiglane, et vajalik on anastaja tunnustus, kuid see on ühtlasi ka avalik ülestunnistus!


Just okupandi enda pitser Eesti riikliku iseseisvuse tunnustamisel annab meile tagasivõtmatu trumbi rahvusvahelises õiguses. NLiidu Riiginõukogu oli sunnitud tunnustama Eesti Vabariigi iseseisvust 6. septembril 1991, mida loetakse meie ikkestvabanemise protokolliliseks lõppsündmuseks.

Ärgem unustagem, et 6. septembril 1991 leidis lõpu ühe rahva tragöödia, mis algas 6. augustil 1940.



Artikkel on jätk 12. oktoobri Kesknädalas ilmunud uue autori Enn Tõruvere arvamusloole „Kuidas me vabanesime?".

[fotoallkiri]    EESTLASED KREMLIS: Pildil Marju Lauristin, Arvo Haug, Mihhail Gorbatšov, Vaino Väljas, Toivo Ninnas, Ülo Vooglaid jt. Mihhail Gorbatšov sõitles kohtumise lõpul Edgar Savisaarega: "Ärge jamage seal Eestis!"   Foto Küllo Arjakase ja Vilja Laanaru albumist „Rahvarinne".

 



Viimati muudetud: 19.10.2011
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail