![]() Mida arvate üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi suurenemisest?KESKNÄDAL, 24. mai 20172018. aasta esimesest jaanuarist tõuseb tulumaksuvaba miinimum 500 euroni. Kuni 1200 eurot teeniv inimene saab 62 eurot kuus rohkem kätte, võrreldes kehtiva plaaniga. "Põhiline eesmärk on see, et maksureformiga kõnetame 86% Eesti tööealisest elanikkonnast, seda on üle 500 000 Eesti inimese, kes käivad igapäevaselt tööl," ütles peaminister Jüri Ratas möödunud aasta novembris maksumuudatusi tutvustades. Kesknädal küsis kahelt Eesti inimeselt, mida nemad arvavad sellest plaanist. Maire Praats, Härjanurme Maarahva Seltsi liige, külaelu edendaja„Vaatasin Riigikogu ööistungit, kus suuresti kõneaineks ka maksudega seotud muudatused. Keskerakonna eestvedamisel kavandatud maksureformid teevad head meelt. Iseäranis oluliseks pean üksikisiku tulumaksuvaba miinimumi suurendamist. Ennekõike võidavad sellest maainimesed, kelle hulgas palju madala ja keskmisepalgalisi. Nende tulu teatud mõttes tõuseb, tekivad uued võimalused raha panustamiseks. Mina, kes olen ka palgatööline, saan veelgi paremini investeerida oma poja haridusse. Ta õpib Tartu Ülikoolis keemiat. Hariduse omandamine on piisavalt kallis ettevõtmine.Olen maksuteemadest rääkinud ka mitmete sõprade ja tuttavatega. Muidugi aitab maainimestel paremini ära elada ka kodune majapidamine. Nii pean hobi korras mesilasi ja kasvatan küülikuid.Minu kodukant kuulub praegu Puurmani valla koosseisu. Pärast sügisesi kohalike omavalitsuste valimisi on see aga üks osa Jõgeva vallast.“Maive Kase, Jõgevamaa Gümnaasiumi inglise keele õpetaja„Ma pean olulisemaks, et Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) poolt saavutatud õpetajate palgamuutmiskokkulepe on seni üldjoontes pidanud, ja loodan, et palgatõus jätkub ka edaspidi. Siinkohal aitäh kõikidele kolleegidele, kes on streikides avaldanud toetust EHL-i jõupingutustele. Oluline on ka see, et suhtumine õpetajatöösse on muutumas; töötasu tõus on muutnud selle ameti väärikamaks. Tulumaksuvaba miinimumi suurenemine ei ole enam eluline, vaid meeldiv lisasumma.Eelmiste kohalike valimiste aegu, 2013. aastal juhtisin tähelepanu, et Jõgeva on jalakäijate linn, mistõttu on kõnniteede olukord oluline. Linn on väike ja jalgsi jõuab kiiresti ühest punktist teise. Head ja turvalised kõnniteed pole olulised mitte ainult jalakäijatele, vaid ka noortele jalgratturitele, rulatajatele ning tasakaaluliikuritega liiklejatele. Korralikud kõnniteed on olulised ka meie linna eakatele.Erakonnakaaslased Keskerakonnast sõnastasid selle eesmärgi humoristlikumast vaatevinklist ka nii, et Jõgeva tänavad peavad olema sellised, et naised peavad saama kõndida kõpskingadega, ilma et teed kingi lõhuksid. Kõpskingade müügihinda mõjutab käibemaks (keegi tõstis selle 18% pealt 20%-le :)). Kõpskingade ostmist mõjutab pigem inimeste üldine kindlustunne.Teiste riikide maksusüsteeme ma spetsiaalselt ei jälgi. Pigem olen huvi tundnud, milline on ühel või teisel maal õpetajate palk võrreldes riigi keskmisega.“
Viimati muudetud: 24.05.2017
| Tagasi uudiste nimekirja |