„Luikede järv" rahva kirstukaanel ehk ilmalikud kümme käsulauda

Kui president Arnold Rüütel küsis omal ajal endise KGB ülema Rein Sillari käest, mis on saanud endistest KGB ohvitseridest ja koputajatest, siis Sillar olevat vastanud, et nad ju nüüd valitsevadki Eesti riiki...?!

E-hääletussüsteem on lauspettus, mida ei kasutata üheski maailma riigis. Seetõttu Riigikogu XII koosseis ja valitsus ei ole legitiimne. Legitiimsed ei ole ka Vabariigi Presidendi valimised 2011. aastal, mis lõppkokkuvõttes on asetanud Eesti Vabariigi rahvusvahelises suhtlemises naeruväärsesse olukorda ning tugevasti kahandanud meie riigi autoriteeti ja head nime.

Äsja Reformierakonna juhatuse e-valimiste käigus lahvatanud enneolematu pettus kinnitab sajaprotsendiliselt Riigikogu XII koosseisu, valitsuse ja Vabariigi Presidendi mittelegitiimsust!

Ametisoleva president Ilvese parim sõber näib olevat Afganistani president Hamid Karzai, kes on maailma kõige võimsam narkoboss ja kes tahab ihu ning hingega oma kokkuröövitud raha, väidetavalt miljardid dollarid, paigutada Eesti Panga kaudu nn. lõdvemate pangandusreeglitega riikidesse. Selleks oli vaja invaliid Mart Laar panna (ilma et teda oleks Riigikogus küsitletud, kuna ta ei olnud võimeline vastama Riigikogu liikmete küsimustele) president Ilvese toel Eesti Panga nõukogu esimeheks, mida Riigikogu truualamlik valitsuskoalitsioon ka kinnitas. Järelikult on Eesti, oma alati rahahädas vaevleva presidendi tõttu, maailma üks ohtlikumaid narkoriike või vähemalt üks selle kaasosalisi.

Kodurahu huvides (mis on tähtsam kui siseriiklik julgeolek) olgu öeldud, et inimarengu aruande 2012/2013 peatoimetaja, Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets ütles, et kui enne „Pronkssõduri" öist eemaldamist 27. aprillil 2007 suhtus venekeelse kogukonna liikmetest 60% positiivselt Eesti riiki ja tema püüdlustesse, siis peale eemaldamist on see näitaja langenud 25 protsendile. Kahjuks sellest „ametlik" riigitruu meedia ei räägi.

Ilves koos valitsusega on riigis tekitanud laastava olukorra, kus väidetavalt ca 60% rahvastikust elab viletsates või väga viletsates tingimustes. Umbes 60 000 last elab alatoitumuses, samal ajal kui ca 5-10% elanikkonnast ei tea, mis rahaga peale hakata. Koalitsiooni poliitika tagajärjel puudub meil keskklass, kes on igas vähegi edukas riigis arengu peamine edasiviiv jõud.

Ilves, politrukist peaminister Ansip ja kogu valitsuskoalitsioon (eurovolinik Siim Kallase mälukaotustest raha- ja kohtuasjades ei ole mõtet rääkidagi) on otseselt või kaudselt süüdi selles, et alates taasiseseisvumisest on meie rahvastik vähenenud 1/6 võrra. Lähiajal soovib riigist lahkuda veel 1/3 töövõimelisest elanikkonnast. Seda eelkõige soosivad tööpuudus, väga madalad palgad ja sageli tööandjate ebakorrektne käitumine töövõtjatega. Lõppkokkuvõttes tähendab see seda, et Eestis on vaja eestimaalased „välja suretada", et saaks asemele tuua afgaane, hindusid, mustanahalisi jt mitte-eurooplasi.

Nn isamaaliste jõudude eestvõttel kokku kutsutud Muinsuskaitseselts, kelle esimesed juhid on olnud KGB taustaga president Lennart Meri ja tema eriti usaldustvääriv „võitluskaaslane" Trivimi Velliste, kes pidevalt käib kõikvõimalikel isamaalistel üritustel ja allakirjutanu arvates rüvetab meie Vabadussõja-aegsete kangelaste mälestust, oli väidetavalt KGB poolt väga osavalt organiseeritud nende nn. tütarorganisatsioon.

Vahelduseks ka midagi lõbusamat. Ennast visalt julgeolekueksperdiks nimetav Eerik-Niiles Kross, kes olevat väga ohtliku kuriteo organisaator ja selle eest Vene Föderatsioonis kuulutatud tagaotsitavaks, on ametlikult esitatud nn. äraostmatute (loe: IRL-i) tulevaseks Tallinna linnapeakandidaadiks. Kurjategijaks kuulutatu on naaberriigi pealinna linnapeakandidaat? Arvatavasti on see võimalik ainult tänases Eestis. Nalja nabani...

Ilves ja valitsuskoalitsioon kardavad rahvast nagu „vanakurat välku". Riigikogus hääletati maha kõige tähtsam, põhiseaduse 56. paragrahvi täiendus- ja muudatusettepanek (rahvaalgatuse eelnõu, kus rahva tahet väljendaks 25 000 allkirja), mille alusel oleks võimalik rahvast otseselt kaasata riigivalitsemisse. Kuid Ilves oma aastapäevakõnes teatas, et ei poolda põhiseaduse muutmist ja seega loomulikult ka rahvaalgatust.

Kuum Eesti-Vene piirileppe teema

Inimesed on piirilepingu vastu, selgus 22. mai „Foorumist", kus vastu oli 88 protsenti 1100 helistanust ja „mis see piirileping meile annab" arvas 87 protsenti 880 helistanust. Piirilepingu toetajatel oli suu putru täis. Üks kommentaator kirjutas: „Oleme me ikka täie mõistuse juures, härrased...?"

Venemaa soovib piirilepet mitmesugustel põhjustel. Ilmselt on nüüd Brüsselist, Moskvast ja Washingtonist antud Ilvesele korraldus, et olgu piirilepe alla kirjutatud. Selleks valis Ilves välja noorukese õigusteadlase Lauri Mälksoo (on presidendi mõttekoja liige), kel puuduvad elukogemused ja kes on n-ö koolipingiteadlane. See asjaolu ei tee sotsiaalteadlasele kindlasti au.

Mis üldse puutub rahvusvahelisse õigusesse, siis see distsipliin ei kuulu üldse õigusteadusesse, kuna ta ei ole kodifitseeritud, ja seepärast on ta lihtsalt suuremate riikide lepinguline õigus väiksemate riikide suhtes. Arvatavasti seepärast kõnelustel venelastega ka piiri kulgemist ei käsitleta.

Mis saab merepiirist? Kui maismaapiir kehtib Stalini ajal mahamärgituna, peab kehtima ka merepiir tema ajal mahamärgituna! Järelikult puudub loogiline mõtlemisvõime nii Ilvesel, Mälksool, Urmas Paetil kui ka Marko Mihkelsonil...? Mida siis üldse käsitleti/käsitletakse?

Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Seda kinnitab tõsiasi, et Tartu rahuleping on võetud ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrisse nr 11LTS29 all.

Hilisemad piirimuudatused on oma huvides teinud Nõukogude Liit ja tema õigusjärglane Vene Föderatsioon. Sellega Eesti on kaotanud 5,2% oma maismaast.

1994. aastal teatas peaminister Andres Tarand Soomes ootamatult, et Eestil ei ole piiri suhtes

Vene Föderatsioonile pretensioone. Seda seisukohta olid varem innukalt levitanud Lennart Meri, Siim Kallas jt.

Küsin meie „lugupeetud" riigiisadelt, miks nad ei soovi arutada Venemaa delegatsiooni juhi Adolf Joffe poolt Tartu rahulepingu läbirääkimistel „igakülgselt läbikaalutud" piirilepingu ettepanekut, kus Eesti idapiir oleks maha märgitud Kunda jõega?

Piirileppe teema lõpetan endise TÜ professori, USA välisministeeriumis töötanud, elukogenud välis- ja julgeolekupoliitiku, eriti Nõukogude Liidu ja Vene Föderatsiooni eksperdi ning Eesti sõbra Paul Goble'i paljulubavate sõnadega: „Suveräänsuse järjepidevuse tõttu on Eestil õigus paljusid asju üle vaadata ning soovi korral muuta, sealjuures piiri täpset kulgemist. Aga sellesama püsiva suveräänsuse tõttu on tänapäeva Eestil igati õigus nõuda, et Tartu rahulepingut tunnustataks jätkuvalt Eesti riigi sünnitunnistusena. Ühelgi riigil, ka mitte Vene Föderatsioonil, ei ole õigust Eestile seda keelata, kui vähe see neile ka meeldiks."

Ando Leps on vandeadvokaadist poliitiku, Riigikogu IV ja V koosseisu liikme, üliõpilasena Vabadussõjast osa võtnud (tema ülemus Vabadussõjas oli tuntud noorsookirjanik ja pedagoog Jüri Parijõgi (s. 2.09.1892 Kunda-Malla vallas), kelle elajalikult mõrvasid hävituspataljoni kuulunud isikud (kui neid üldse inimesteks saab pidada) Tartu vanglas 9.07.1941) August Julius Leps´i (s. 2.01.1896 Adavere vallas - surnud 26.02.1972 Stockholmis) poeg, Riigikogu VIII ja IX koosseisu liige, õigusteaduse doktor.

[esiletõste]   Mis saab merepiirist? Kui maismaapiir kehtib Stalini ajal mahamärgituna, peab kehtima ka merepiir tema ajal mahamärgituna! Järelikult puudub loogiline mõtlemisvõime nii Ilvesel, Mälksool, Urmas Paetil kui ka Marko Mihkelsonil...?

Jaga |