Mõtted möödunust

E. Haab,      03. märts 2004


Ajaleht Kesknädal (võtan seda kui Vox populit) on ainuke väljaanne, kus "inimene tänavalt" võib väljendada oma suhtumist eluolusse ja jagada muret "tädi Maaliga".
14. jaanuari Kesknädal ärgitas mind oma laagerdunud mõtteid avalikkuse ette tooma.
Hiljuti ütles peaminister Parts sõnaselgelt, et Eesti Energia on monopoolne ettevõte ja valitsus selle tegemistesse ei sekku, kui jutt käib järjekordsest elektrihinna tõusust, järelikult kõigi elualade ohjeldamatust kallinemisest. Siinkohal tahaks öelda tuhat tänu veel tagantjärele pr Liina Tõnissonile, kel suurte jõupingutustega oma ministriks oleku ajal õnnestus seda galoppi veidikenegi pidurdada.
Partsi ütlusest tuleneb, et monopol selleks monopol ongi, et kasumit toota, kuigi selle gigandi puhaskasu küünib niigi miljoniteni.
Inimmõistus adub termini "riigivalitsus" all instantsi, mis koordineerib rahva elustandardit ja tagab igale ühiskonnakihile enam-vähem normaalse eksistentsi. Kuidas aga suhtuda Toompea "kogudusse", kellel on õnnestunud Eesti ühiskond kaheks - esimeseks ja teiseks - raiuda, samal ajal õigustades oma olemasolu seaduste muudatuste seaduste muutmisega, millest teisel Eestil mingit muutust pole märgata, kui välja arvata tõsiasi: kes rikas, läheb aina rikkamaks, vaene vaesemaks. Kehtib umbes midagi järgmise valemi taolist: Aja kulg on võrdeline rikkurite ahnuse kasvuga ja pöördvõrdeline teise Eesti elatustasemega.
Kesknädala 14. jaanuari numbrist lugesin Senni Nirgi kirjutist "Teeme oma riigi", mis on naljaga pooleks kirjutatud, kuid olen autoriga täiesti nõus. Teeme selle riigi uuesti, aga kuidas? Olen vaimustuses Gruusia rahva otsustavusest ja sihikindlusest oma eesmärgi saavutamisel - pean silmas Shevardnadze kukutamist ja uue valitsuse paikapanemist seaduslike meetoditega. Ka meie rahval oleks aeg oma "mõisatallist saadud geneetilist koodi" (vt Priit Kent, 14. jaanuari Kesknädal) muteerida ja "endale selgroog kasvatada".
Sinisilmsus võib mõningatel juhtudel ju üsna positiivne nähtus olla, kuid härraskonna ja "pööbli" vahelistes suhetes on selle väärtus nullilähedane. Milleks nüüd viriseda - sellist Eestit me ei tahtnud. Elatustase on ju tõusnud. Seoses beebibuumiga seati sisse mitmeteistkümne tuhande krooni suurune vanemapalk rikastele ärinaistele. Ka pensionäride "sissetulekuid" suurendatakse ühepäevase ostukorvi võrra aastas. Meedia kinnitab elujärje pidevat tõusu. Suuresuuliselt rahvale lubatud "uue poliitika" palukesed on osutunud reeturlikeks. Kuid "kes seda võis küll arvata"?
Ühesõnaga: rahvas läks liimile.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (5)