2 x 3 Stalini preemiat

FAIVI KLJUTSHIK,      23. jaanuar 2008


14. jaanuaril sai 90-aastaseks kinematografist Semjon Shkolnikov. Sellega seoses saadan Kesknädala toimetusele ühe fotodest, mille tegin Shkolnikovist 70ndate aastate algul „Viru" hotellis, kus toimus filmidokumentalistide üleliiduline kokkutulek. Semjon Shkolnikov jäi filmilindile koos tuntud dokumentalisti Roman Karmeniga (1906–1978).

Nüüd, aastaid hiljem, leiad mõlema mehe elusaatusest üha huvitavamaid ühtelangevusi. Kumbki filmis ajaloo vapustavamaid hetki. Karmen – Hispaania kodusõda, Leningradi blokaadi, Berliini vallutamist, Nürnbergi protsessi. Shkolnikov viibis aga rindeoperaatorina Soome Talvesõjas, Kurski tankilahingus, Jugoslaavia partisanide võitlusteedel, Budapesti vabastamisel.
Mõlemad mehed on kolmekordsed Stalini preemia laureaadid. Muuseas, selline oli neil aegadel riikliku preemia nimi.

Semjon Shkolnikov on jätnud kindla jälje ka eesti mängufilmi ajalukku. „Elu tsitadellis" ja „Valgus Koordis" kandsid küll Stalini perioodi pitserit, ent olid siiski üheks etapiks eesti filmikunsti arengus. Operaatorina osales Shkolnikov ka Oskar Lutsu ainetel tehtud „Tagahoovis" (1957) filmimisel. Siin mängisid meie teatrikunsti suurkujud Hugo Laur, Katrin Välbe, noor Ita Ever jt. 1970. aasta filmis „Varastati Vana Toomas" aga jäädvustas ta Kaljo Kiisa, Endel Pärna, Hardi Tiiduse etteasteid.

Minu enda lähedasem tutvus Shkolnikoviga sai alguse 1956. aastal, mil Moskvas toimus Eesti kultuuridekaad. Mul õnnestus noore korrespondendina trügida avaõhtul Suure Teatri esiritta ning ainsa fotokorrespondendina Eestist pildistada Nikita Hrushtshovi tervitamas meie kultuuritegelasi. Kuna viibisin kohal loata, siis hakati mind vastavate organite poolt jälitama.

Meie Moskva-esinduses kurtsin toimunut Semjon Shkolnikovile. Ta teatas resoluutselt: „Rahune, tuleb aeg, kus iga inimene võib pildistada keda tahab."

Meile mõlemale on see seik jäänud eluksajaks meelde. Hiljem järgnesid meie kohtumised ja ühine töötamine nii laulupidudel kui ka suurematel rahvaüritustel.

Eredalt on mulle meelde on jäänud ka Shkolnikovi põhimõttelised sõnad Eesti Ekspressis kolm aastat tagasi: „Ma pole enam ori, ei ela raudse eesriide taga ega pea ankeetidega käima mööda komisjone, kes otsustavad, kas lubada Shkolnikov välismaale. Mulle on see põhimõtteliselt väga tähtis..."

Toimetuselt: Praeguseks äraneetud Stalini preemia laureaadid on teiste tipptegijate hulgas saksa näitekirjanik Bertold Brecht, heliloojad Dmitri Shostakovitsh, pianist Svjatoslav Richter. Eestis on selle tunnustuse saanud Gustav Ernesaks, Georg Ots, Eugen Kapp, Villem Reimann, Juhan Smuul, Boris Kõrver, Lia Laats, sordiaretaja Julius Aamissepp jpt.




Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)