Lahe pidu: viin, seks, HIV!?

Nii vastab üks kena tütarlaps küsimusele, milline on tema viimane lahe peokogemus. Nukraks teeb, et noored ei oska enam ilma alkoholita või muude uimaaineteta pidutseda ja toredalt aega veeta. Millest tekib arusaam, et lõbutseda ei saa ilma viina ja juhusuheteta? Mida peaksid lapsevanemad tegema, et oma järglasi HIV-i, narkootikumide ja alkoholi eest kaitsta?

Appi..! Lahendus peab olema!

Vastused ei ole lihtsad, kuid mingi lahendus peab ju ometi olema.

Maailma Terviseorganisatsioon on seadnud mõistliku alkoholitarbimuse ülempiiriks 6 liitrit puhast alkoholi iga täiskasvanu kohta aastas.

Eestlased on selle piiri ületanud juba kahekordselt. Tootmis- ja müügimahud aga tõusevad aasta-aastalt. Riik kahjuks pigistab silma kinni ega kavatsegi midagi alkoholimüügi vähendamiseks ette võtta, sest materiaalselt oleks see mõnele erakonnale lihtsalt kahjulik. Nii ei jää lapsevanematel muud üle, kui ise oma laste tervist kaitsta.

Kui keskvõimu ja kohalike omavalitsuste hooleks jääb ennetustöö kogu Eesti ulatuses, siis lapsevanematel tuleks tegelda oma lastega, et nende kõigile küsimustele õigel ajal õigesti vastata. Tihti unustatakse ära, et lapsed puutuvad, kas meedia või koolikaaslaste kaudu, nii alkoholi kui ka seksuaalsusega kokku juba varajases eas. Täiskasvanud aga lükkavad tähtsat jutuajamist muudkui edasi, lootuses, et lapsed on veel liiga noored ega tea neist pahedest veel midagi.

Selline ühepoolne info tekitab noorukites vale arusaama, nagu oleksidki rohke alkoholiga ja juhusuhetega peod täiesti normaalsed ja tavalised. Asjaolu, et juba 13–14aastased tarbivad regulaarselt alkoholi ning näevad sellist pidutsemist propageerivaid filme, muudavad nad alkoholikuradile veelgi kättesaadavamaks.

Kui ohtlik oli esimene vahekord?

„Sa tahad teada, milline oli minu esimene vahekord?“ lausub Karl. „Olgu, eks ma siis räägin, kuigi ma ei mäleta seda tegelikult õieti. ?hel klassiõhtul olin purjus ning sattusime vana sõbrannaga kahekesi terrassile kokteili segama ja suitsetama. Meil oli alati hästi klappinud ning kondoomi puudumine mind sellel korral ei seganud. Pärast tekkis väike kõhedus küll, et äkki see polnud tüdrukul esimene kord, ning ma sain „kingituseks“ ka mõne haiguse, kuid selline stsenaarium tundus mulle liiga utoopiline.“

Me kõik loodame, et selliseid asju meiega ei juhtu, kuid kunagi ei saa päris kindel olla ning parem karta kui kahetseda.

Üks põhjus, miks ennetav vestlus jääb pidamata, on vanemate teadmatus selles valdkonnas. Paar nädalat tagasi viis „Seitsmesed uudised“ (TV3) läbi tänavaküsitluse, kus selgus, et täiskasvanud ei tea, kuidas HIV ja AIDS levivad. Jääb selgusetuks, kuidas vanemad oma võsukesi üldse kooli lubavad, kui püsib arusaam, et HI-viiruse võib saada basseinis ujudes või ühistualetti kasutades. Järelikult ei ole ennetus- ja teabetöö olnud piisav just vanemate inimeste seas, kes vastutavad laste käekäigu eest. Olukord on seda murettekitavam, et pooled viimastel aastatel nakatunutest on kuni 24-aastased, kes olid kaitsmata vahekorras. HIV-positiivsete arv Eestis ületab juba 6000 piiri.

Ärgake, lapsevanemad!

Kallid emad ja isad! ?rge kartke kodus rääkida turvaseksist ning kondoomi õigest kasutamisest, sest pärast positiivset HIV-testi on hilja seda teha. Teie lapsed on seda tänulikumad, mida varem ja põhjalikumalt nad hoiatavat infot saavad.

Paljudele kindlasti tundub, et neil teemadel on juba piisavalt räägitud ning et inimesed peaksid nüüd oskama ennast kaitsta. Kurb statistika tõestab paraku vastupidist.

Seni, kuni alkohol kuulub maailma viie kõige ohtlikuma aine hulka ning HIV ja AIDS ei ole ravitavad, tuleb neist üha uuesti rääkida, et ei unustataks ohte meie ümber.

Meil endil tuleb alkoholi ja seksi küsimustes valvsamad olla ning julgemalt lastele selgitada HIV-i ohtlikkust ja levikuteid.

Noortel soovitan uskuda nii õpetajaid kui ka ennetuskeskuste töötajaid – nad räägivad seda kõike ainult teie enda tervise huvides!

Tasuks järele mõelda enne kaitsmata vahekorda või kokteiliklaasi tõstmist! Lõbus võib olla ka viinata.

Kui tunnete, et informatsiooni jääb väheks, on kasulik uurida AVE ja amor.ee kodulehekülgi ning vaadata ära hoiatav õppefilm „Die Young 2“.

BRITT EERIK

Keskerakonna Noortekogu volikogu esimees, Tartu Ülikooli Pärnu kolledzhi tudeng

Jaga |