Erakondade riiklik rahastamine tuleks lõpetada

Oleg Burov,      12. märts 2003


Jälle hakkavad kostma ettepanekud erakondade riiklikust rahastamisest, millest oli juttu juba Postimehes 16. novembril 2000. Arvan, et sellise ettepaneku tegijad pole teemat tõsiselt analüüsinud ja lähtuvad pelgalt populistlikust eesmärgist. Kellele on see kasulik ja kellele koormis?
Suurerakonnad kergendavad oma olukorda - pole vaja enam "kerjamas" käia. Ettevõtjad pääsevad "kohustustest" tasuda erakondade valimis- ja eksistentsikulud.
Teisalt kerkib küsimus - kas rahastada vaid Riigikogus esindatud erakondi või kõiki olemasolevaid? Oleks ju äärmiselt ebaeetiline sundida näiteks Iseseisvuspartei liikmest maksumaksjat finantseerima rivaalerakonda.
Oleks muidugi justkui õiglane rahastada kõiki erakondi võrdselt. See tähendab, et makstaks teatud summa liikme kohta, arvestamata kohtade arvu Riigikogus. Kaotada tuleks täiendav erakondade rahastamine, mis õigustuseta röövib riigi kassast 10-neid miljoneid lisaks Riigikogu ülalpidamise kuludele.
Kuid kui rahastada kõiki erakondi, siis see on ebaõiglane apoliitiliste lastevanemate suhtes, kes maksumaksjatena loodavad, et nende raha satub tasuta koolilõuna või laste suvelaagri korraldamiseks.
Ülaltoodust johtub, et erakondade rahastamine peaks jääma nende sponsorite vabatahtlikuks eralõbuks, aga mitte rahva sunniviisiliseks koorimiseks.
Siit lisandub aga taas uus küsimus - kas taoline kord ei hakka toimima põhimõttel, kes maksab raha, tellib muusika? Arvan, et ei. On ju olemas opositsioon.
Üks on selge - tavakodaniku huvides on kaotada erakondade riikliku rahastamise võimalus. Erakondadele aga annan juhtlõnga "per aspera ad astra".

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)