Savisaar: Vajame uut Balti ketti

Kesknädal refereerib lühendatult Tallinna linnapea ja Keskerakonna eismehe EDGAR SAVISAARE kirjutist 7. augusti Maalehes, kus ta kutsub kolme Baltimaad majanduslikule ühtsusele.

Savisaar toob välja, et Hansabank Marketsi hinnangu kohaselt Baltikumi majanduse ülevaates väheneb kõigis kolmes Balti riigis sisenõudlus ja alaneb investeeringute tegemise aktiivsus ning aastateks 2008–2009 võib oodata varasemast suuremat hinnatõusu. Hansabank Markets osutab ettevõtete negatiivsetele ootustele ja kasvavale ebakindlusele Baltikumis. Läti Hansabanka aga leiab Balti makroökonoomika ülevaates, et Balti riikide majandusarengu tsükkel ei ole veel jõudnud kõige madalamasse punkti. Majandustsükli kõige madalamasse faasi ei ole Hansabanka analüütikute hinnangul jõudnud veel ükski kolmest Balti riigist. Savisaare väitel on Hansabanka eksperdid seisukohal, et nii 2008. aastal kui ka 2009. aastal mõjutavad Balti riike eelkõige viimastel aastatel toimunud liiga kiire arengu tagajärjed, samuti globaalsed majanduslikud muutused.

Balti riikide praegused probleemid ei piirdu üksnes majandusega, ütleb Savisaar, vaid on kaldumas üle ka teistesse valdkondadesse. Sotsioloogiliste uuringute fondi World Values Survey poolt läbi viidud õnnelikkuse uuringus sai Eesti 84., Leedu 85. ja Läti 86. koha uuringus osalenud 97 riigist.

„Seega elavad kõigis Balti riikides ühtmoodi õnnetud inimesed, õnnetundelt vaid pisut edestades viimasel kohal paiknevat majanduskaoses vaevlevat Zimbabwet,“ sedastab Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees.

Majandusleht Business aga kirjutab Uue Euroopa Läänemere riikide mainest viisil, et sõna „Balti“ seostub keskmisel inimesel halbade asjadega: hall, postsovetlik kultuurita ja ilmselt saastatud tühermaa, mis on madala enesehinnanguga ja eeldatavasti täiesti ebahuvitav.

Nüüdseid arenguid jälgides võib tõdeda, et Balti riike on ühiselt ja samaaegselt tabanud analoogsed tagasilöögid. Samas ei ole enam ammu märgata säravaid ja edasiviivaid samme, mis Balti riike üheskoos maailmamajanduses edasi aitaksid ja nende riikide elanike jätkusuutlikku heaolu kindlustada võimaldaksid.

Pigem on Balti riike puudutavad majandusuudised teineteisele „ärategemise“ stiilis – olgu siis tegu Venemaalt tuleva transiidi ülevõtmisega Läti pool pronksiöö tulemusena, turistide meelitamisest Riiga soodsama alkoholipoliitikaga või midagi muud taolist.

Savisaar küsib, kas me tõesti oleme jõudmas olukorrani, kus iseseisvumisel teineteist toetanud ja ühist majandustulevikku kavandanud Balti riigid on minemas igaüks oma teed? Kas varasemat ühtsust on hakanud murendama järk-järgult alanud majandusraskused ja eesseisev majandusliku madalseisu perspektiiv? Kas Balti riikidel on kalduvus hakata käituma viisil, et igaühel kõigepealt omad probleemid, ja koostöö on teisejärguline, kui üldse?

23. augustil 1989 Balti ketiga üheks tervikuks ühendatud Eesti, Läti ja Leedu saatsid tol korral maailmale väga konkreetse sõnumi tärkavast jõust ja Balti riikide ühtsusest oma eesmärkide saavutamisel. Nüüd kirjutab rahvusvaheline ajakirjandus Baltikumist kui ebahuvitavast postsovetlikust piirkonnast ning Eestit, Lätit ja Leedut tuntakse üha enam kui ülelaenamise ja liigtarbimise tagajärjel majanduskriisi sattuvat piirkonda. Ja eelkõige kui sellist piirkonda, millel puudub tulevikuvisioon ja tegevuskava, prognoosib Savisaar.

Eesti, Läti ja Leedu on hetkel väga sarnases majanduslikus situatsioonis, kus tuleb leida tee edasiminekuks ning võimalused uue majanduskasvu tagamiseks. Kolmekesi moodustavad Balti riigid globaalsete majandusjõudude taustal ikkagi tunduvalt suurema jõu kui igaüks üksinda, eeldab Savisaar. Tulenevalt sellest on just praegu Balti riikide majanduslik koostöö oluline. Koos liikudes on märksa suurem tõenäosus kujundada Balti piirkonnast kõrgtehnoloogiline ja teadmistel põhinev majanduspiirkond, kui igaüks üksi üritades võiks saavutada. Samuti on jõudude ühendamise korral võimalik alanud majanduslangust võita märksa efektiivsemalt kui igaüks üksi liikudes. Arengule hädavajaliku majandusühtsuse tagamiseks Eesti, Läti ja Leedu vahel oleks Balti riikides vajalik uus Balti kett, pakub Savisaar. Sisemuses saavad kõik aru, et üksi ei ole ükski kolmest riigist suuteline liikuma nii kiiresti, kui seda koos suudetaks.

Samas ei ütle ükski Balti riikidest seda sõnumit otse välja. Tegeldakse pigem kitsarinnaliselt üksnes oma huvide realiseerimisega. Balti majanduskoostöö koha pealt on kindlasti tegemist olukorraga, kus kolme riigi tegevuse summa koostöös ületab nende tegevuste summat üksikriikidena. Balti tihedam majanduskoostöö aitaks  kõigil kolmel võita majanduslangust märksa efektiivsemalt, kui see üksinda üritades võimalik oleks.

Savisaar kirjutab, et valitsev koalitsioon ei ole olnud suuteline aru saama ega näita ka soovi mõistma hakata, millist majanduslikku potentsiaali peidab endas majanduskoostöö efektiivsuse tõstmine kolme Balti riigi vahel. Valitsusele on välja pakutud ideid ja mõtteid, kuidas Eesti, Läti ja Leedu koostööd suurendada, kuid valitsevad poliitilised jõud ei soovi nendest kinni võtta, isegi mitte diskuteerida. Valitsust ei huvita  Eesti majanduse sisuline käekäik. Tegeldakse eelarveaukude lappimisega, mõraneva koalitsiooni kooshoidmisega ja valijatele rahustavate demagoogiliste hädavalede pakkumisega.

Eestis elavatel inimestel on õigus aga eeldada, et riigi käsutuses olevaid ressursse kasutataks parimal viisil, tagamaks meie majanduse edasist arengut ja edu – seda nii sisemajanduslike otsuste langetamisel kui ka rahvusvahelise koostööaluse loomisel. Tänase koalitsiooni suutlikkust hinnates on selge, et toime ei tulda ei siseriiklike majandusprobleemide lahendamisega ega hoopiski mitte koostöö süvendamisega Läti ja Leeduga, lõpetab Savisaar.

Jaga |