Rahvale pakutakse hapusid viinamarju

Peeter Känd,      11. oktoober 2006


President sai valimiskogus valitud. Elagu president! Püüan anda nägemuse, milline paistab uus president rahvale välja öeldud postulaatide valguses.

„Kõik peavad edasi minema". Sõnum, mida Ilves esimesel pressikonverentsil pärast presidendiksvalimist korduvalt ütles, oli see, et me kõik peaksime kuhugi edasi minema. Minule jäi aga selgusetuks, mida ta tegelikult sellega öelda tahtis. Kas seda, et nüüd peaksid kõik meie tublimad spetsialistid Euroopasse tööle minema või mõtles ta hoopis kaugemat mandrit Ameerikat, kuhu ta eelmine perekond jäi?

„Energiapoliitikasse uus suund". Teledebatis Rüütliga sai kogu rahvale selgeks, et Ilvese poolt välja pakutud visioon „Eesti energiavarustuse poliitikast" on juba ammu välja töötatud ja poolenisti juba realiseeritud.

„Kodaniku kaitsmine". Teledebati käigus tõstatas Ilves kodaniku kaitsmise küsimuse. Kui aga Rüütel küsis, et kuidas Ilvese enda valimiskampaania käigus on Rüütlit kui kodanikku laimatud, jäi vastus tulemata ja vabandus laimamise eest on olemata tänase päevani.

„Rahva liitmine". Ilves väitis pärast valimisi: unustagem „poriga loopimine" ja töötagem koos rahva hüvanguks edasi. See on uue presidendi kõige suurem nali Eesti rahva aadressil. Kohe tekkis küsimus: kuidas mõtleb Ilves rahvast liita, kui ta ise kogu valimiskampaania käigus jaotas rahvast „valgeteks" ja „mustadeks". Kes ei mõelnud nii nagu rikkurid, need olid Ilvese arvates „mustad". Kuna aga enamik inimesi ei ole rikkurid, siis loogika ütleb, et uus president solvas Eesti rahvast, nimetades teda „mustaks".

„Uue presidendi õilsameelsus". Ilvese sõnul peab president olema otsustes õilsameelne. Selgusetuks jäi, kelle suhtes õilsameelne. Kui vaadata, kuidas Ilves reageeris tema kui uue presidendi ärakasutamisele sotsiaaldemokraatide valimiskampaanias, siis väljaütlemises nende suhtes oli ta küll, pehmelt väljendades, leebe, kui aga räägiti teistest erakondadest, siis ta õilsameelsust küll üles ei näidanud.

„Ta olevat valitud presidendiks Eesti rahva poolt". See väide on suurim vale, mida Ilvese suust olen kuulnud. Rahva poolt presidendi valimist on parempoolsed (meie sotsiaaldemokraadid kuuluvad nende hulka) kartnud kui vanapagan välku. Küll aga kasutati valimiskampaania käigus avaliku arvamuse manipuleerimisena nn kinnimakstud arvamusküsitlusi, mille tulemus oli alati rangelt tellijakeskne.

Sotsiaaldemokraatide peaideoloog Marju Lauristin on väitnud, et uus president alustab oma tööd „puhta lehena". Tegelikult iseloomustab kogu Ilvese-poolset valimiskampaaniat „suur poriloopimine". Kuigi Rüütel õilsameelselt lubas kõik halva unustada, siis minule kui tavainimesele jääb pikaks ajaks silme ette just „määrdunud leht".

Mida aga peaks näitama see, kuidas teleseriaalis „Pehmed ja karvased" Ilves-nukk pärast presidendivalimist praegust valitsust ahju topib? Pange aga tähele: ahju aetakse endisi kommuniste, aga nende hulgas puudub endine tippkommunist Marju Lauristin, kes on juhuslikult Ilvese endine „parteigenosse". Nii et ka pärast valimisi käib parempoolse ideoloogia alusel inimeste jaotamine „mustadeks" ja „valgeteks"?
Analüüsinud valimiskampaania käigus Ilvese poolt välja öeldut, võin väita: „Oleme saanud presidendi, kelle kest on sotsiaaldemokraatlik, sisu aga parempoolne."

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (38)