Kommunismist saime jagu, aga kuidas vabaneda bolševistlikest meetoditest?

See on küll ajalugu, kuid nüüd, rohkem kui veerand sajandit pärast kommunistlikust režiimist vabanemist, me ei saa ikka veel öelda, et oleme vabad tolleaegsetest halvimatest meetoditest. Kuulus vene kirjanik Mihhail Bulgakov on öelnud oma teoses „Koera süda“, kus kritiseeritakse neid elukorraldusi, mille kehtestasid Venemaal võimule saanud bolševikud: „Korralagedus on eelkõige peades kinni.“

Nii ilmneb see ka meie riigis: õnnestus vabaneda vanast režiimist, kuid ideelised kammitsad kahjuks jätkavad edasielamist inimeste suhtumises. Näiteks kuulusid bolševismi halvimate ilmingute hulka püüd hävitada varemloodut, arendada destruktiivset tegevust, loobuda loovatest mõtetest.

Hiljuti oli mul jutuajamine ühe äärmiselt parempoolse partei esindajaga, keda oleks raske süüdistada sümpaatias bolševismi suhtes. See isik avaldas ootamatult kahetsust, et bolševikud ei jõudnud Tallinnas maha lammutada Aleksander Nevski katedraali, sest tema arvates aidanuks see lahti saada vene arhitektuurist Tallinna vanalinnas. Hämmastav, kuidas saavad koos eksisteerida kaks tegurit: viha vana võimu vastu ja valmisolek kasutada samu meetodeid, mis tegid endise režiimi kuritegelikuks. Sest just bolševikud alustasid pärast oma võitu kirikute lammutamist.

Tänavuse kohalike omavalitsuste valimiskampaania ajal võib märgata bolševistliku mõtlemise atavistlike ilmingute sagenemist. Hiiglaslik Reformierakonna plakat teatab: „Vilistame Keskerakonna Tallinnast välja!“ Just sellist suhtumist – viskame välja, sulgeme, laseme lahti, jätame ära – saame praegu kuulda Keskerakonna oponentide poliitveskist.

Tahtmatult tulevad meelde töölisliikumise hümni „Internatsionaal“ read, milles kavandatakse vana ja pehkinu lammutamist. Õigluse huvides peab siinkohal küll ära märkima, et hiljem planeeriti üles ehitada uus ühiskond, kus valitseb võrdsus. Tegelikkuses õnnestus vaid eelnev ühiskond lammutada, see ei olnud üldse keeruline, kuid uut luua on palju kordi raskem.

Siinsete praeguste reformarite nüüdsetest konkreetsetest lubadustest kõlas valjusti vaid üks: tuleb sulgeda kõik venekeelsed lasteaiad. Sellele, et venekeelsetel lastel on vaja õppida eesti keelt, ei vaidle keegi vastu. Just seepärast planeeribki Keskerakond suurendada lasteaedades riigikeele õppe finantseerimist. Kuid imelik on kuulata Reformierakonda, kes tahab kõigest kolme aastaga muuta kõik lasteaiad eestikeelseteks, kuigi praegu ei ole õpetajaid, metoodikat ega ettevalmistust sellisteks reformideks. Kokkuvõttes õnnestuks realiseerida vaid valimislubaduse esimene osa – sulgeda venekeelsed lasteaiad, aga eesti keelt õpetada siiski ei õnnestu. Kas meie riik võidab sellest?

Kui president Kersti Kaljulaid taasiseseisvumispäeval peetud kõnes rääkis eneseokupatsiooni-ohust ja demokraatia printsiipidest möödaminekust, siis peame aru saama, et sellise ohu juured pärinevad eelmistest aegadest. Ei tohi olla „natuke rase“ totalitaarse ühiskonna pärandist. Eitusele ehitatu ei püsi kaua. Ei tohi lubada, et Eesti Vabariigi poliitilises kultuuris kasutataks ENSV-aegseid meetodeid.

Meie ühiskond peab suutma lahendada sellised probleemid.

[fotoallkiri]  MAKSIM VOLKOV: Ei tohi lubada, Eesti Vabariigi poliitilises kultuuris kasutataks ENSV-aegseid meetodeid.

MAKSIM VOLKOV,

Tallinna Mustamäe linnaosa vanema asetäitja,

endine Narva abilinnapea

Jaga |