Milleks Kalevipoeg merre istutada?

Kalvi Voolaid,      15. november 2006


Kesknädalat kätte võttes tundsin, et selles lehes on inimliku suhtluse hõngu, foorumit, kus on ruumi inimlikkusele. See oligi põhjuseks, miks kirjutan seda lugu, mis on ajendatud linnaplaneerija-arhitekti loodetavasti inimlikult mõistetavast valust.
Kas soovime, et meie lapsed hakkaksid häbenema oma vanemaid, kes on metslasrahva naiivsel kombel omale suure puuslikukuju püsti pannud?
Mina ei soovi, et minu lapselapsed ütleksid: aga sina, vanaisa, oled ju arhitektina ka selles kaasosaline!
Puutusin eestlastele pöördelisel ajal, 1990. aastal tööülesannete tõttu kokku paljude soomlaste ja rootslastega. Valdavalt oli nende suhtumine eestlaste vabaduspüüdlustesse mittemõistev ja üleolevalt irooniline. Kujutan ette nende parastamist Silja Line'i juhtkonna matsliku käitumise, Tallinna kesklinna mageda arhitektuuri, eestlaste tõusikliku upsakuse üle, primitiivrahva higistama-ajavate püüdluste üle olla eurooplane.
Kalevipoja kuju püstitajad on analoogi otsides vihjanud Kopenhaageni mereäärsele naisaktiskulptuurile, kuid see on inimlikult sooja mõjuga, mõõtmetelt inimsuuruses ja mitte jalgupidi vees.
Olen Pirita tee äärsete monumentide "Russalka" ja "Julgetele Inimestele" kui suurepäraselt mõjuvate (kuid mitte hiigelsuurte) mälestusmärkide imetleja.
Eesti on olnud majanduslikult kiire arenguga nagu teismeline, kelle aju areng ei ole keha tormilisele kasvule järele jõudnud. Eesti tänapäev on tiine ahnusest, eneseimetlusest, edujoovastusest, rahalõhna peapööritusest, kultuuripõlgusest.
Kindlasti on hiigelkuju püstitamise põhjusi mitmeid:
1.Kui oleme võimu juures, siis peame ju seda võimalust ära kasutama.
2.Pealinnale on ju vaja sümbolit, mida turistid imetlusega (tegelikult aga irvitusmuigega!) tuleksid vaatama.
3.Soov valijaskonnale meeldida. (Elurutiinist tüdinud inimesele meeldib, kui juhtub midagi uut ja huvitavat; eriti meeldib see, et tema lemmikpartei pingutab elurutiinist tüdinule meeldimiseks.)

Mõistan ka kujuvoolija sisetunge.Ta oleks meeldivalt üllatunud, kui talle pakutaks hiigelkujude püstitamist ka Vabaduse väljakule, Harju mäele, Mäo kolmnurka, Narva sillale, Raekoja platsile, Estonia teatri katusele, Lauluväljaku keskele ja iga kodu õuele.

Kokkuvõtvalt: soovitan seda hiigelkuju mitte püstitada, sest see oleks tulevastele põlvkondadele eriti naeruväärne, linnaplaneerijale ebaprofessionaalne, rahvuslasele solvav, loodussõbrale kaunist merevaadet risustav, kultuurisõbrale labane.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (16)