Nüüdne tegevusetus on Eesti energeetiline enesetapp

Lembit Kaljuvee,      08. august 2007


Loodetavasti tuleb 13. augustil kokku Riigikogu, et rääkida energeetika teemadel. Igatahes oleks väga vajalik, et Riigikogu energeetika teemasid arutaks. Ka koalitsioon peaks endale hetkel aru andma, kui tõsiste küsimustega on tegu ja et aegpomm juba tiksub. Ja kui valitsejad sellest endale kohe aru ei anna, siis on tulevik meie kõigi jaoks katastroofiline.

Õhu müümisega lõputult ei ela
Loomulikult – niikaua kui midagi tõsist pole olnud, ei usu keegi, et asjad üldse võivad tõsiseks minna. Murranguaastaks aga kujuneb 2016, kus vanad Narva Elektrijaamade blokid enam töötada ei tohi. Kogu meie energiapoliitika peakski lähtuma sellest, mis siis saab pärast 2016. aastat – kust saab Eesti siis oma elektri?
Riigikogu istungi teemadeks on Ignalina aatomielektrijaam ja CO2 kvoodid. Omal ajal oli Mati Jostov kvootide müügi vastu, sest õhku on võimalik müüa vaid korra, seepärast on kvootide vähendamine Euroopa Liidu poolt igati loogiline samm. Aga loomulikult tuleb CO2 kvootide eest edasi võidelda.

Kes määrab Eesti energiapoliitika?
Aga muret teeb hoopis miski muu. Ei ole normaalne, et ühe riigi energeetikapoliitikat määrab üks firma. Paraku see Eestis praegu nõnda on. Eesti Energia on teinud panuse suurele kasumile. Energiakontserni juhid väidavad, et tegu on äriettevõttega, kes peabki kasumit teenima. Aga see pole see võitlus. Minu meelest on Eesti Energia pealikud unustanud selle, milleks seda firmat õieti vaja on – selleks, et kindlustada Eestit elektrienergiaga. Siit tulenebki minu küsimus – kust loodetakse 2016. aastal siis elektrienergiat saada, kui me seda enam ise toota ei taha?
Eelmisel majandusaastal vähenesid drastiliselt Eesti Põlevkivi müügimahud. Miks? Sest Eesti Energia ostis elektrit Lätist ja Leedust ning müüs seda edasi Soome. Või siis Ignalina aatomielektrijaam. Eesti Energial on leedulastega juba üks kogemus olnud, kus võideti elektrivõrkude konkurss, kuid võidetut kätte ei saadud – leedulased ei suutnud alla neelata seda, et eestlased midagi neilt ära ostavad. Ignalina tuumajaama puhul on meie valitsusel tulnud pidevalt taganeda – praegu on osaluseks jäänud vaid 20 protsenti. Ja kui Leedus antakse käiku 1000megavatine tuumajaam, siis seda on vähem kui meie üks elektrijaama blokk energiat annab. Lõppkokkuvõttes tuleb ühe tuumajaama ehitamine niikuinii kordades kallim kui põlevkiviblokkide ehitus.

Eesti Energia lõpetamata projektid
Mida me praeguseks oleme teinud, et edukalt edasi minna? Eesti Energia noored ja tulipäised juhid on aasta jooksul välja käinud väga palju mastaapseid projekte ja seda suure kära saatel. Mis neist projektidest on saanud? Ignalina tuumajaamast oli juba juttu. Suurt kära tehti Jordaania põlevkivimaardlate hõivamise teemadel. Nüüdseks valitseb suur vaikus. Ka avalikkust pole teavitatud, mis on sellest juba suuri kulusid kandnud projektist saanud. Aastaga pidi käivitatama Narva tuulepark, praegu valitseb siingi vaikus. Ilmselt on üle mindud juba uute projektide juurde, millest peagi kuuleme.

Peamine tähelepani põlevkivienergeetikale
Kõige vähem aga räägitakse uutest põlevkivikateldest, mis tegelikult annaksidki selle kindluse, et Eesti on ka 2016. aastal ise energiat tootev riik. Seega peaks Eesti Energia eelkõige korras hoidma põlevkivienergeetika. 17 aasta jooksul on Eesti Energia suutnud renoveerida elektrijaamade 2 katelt ja rekonstrueerida Eesti Põlevkivi. Aga enam meil nii palju aega pole. Viimased viis aastat on räägitud, et uute blokkide ehitust alustatakse aasta pärast, aga praegu pole Eesti Energial teada veel sedagi, kuhu uued blokid ehitada. Varsti pole enam teoreetiliseltki aega, rääkimata praktilisest teostusest.
Eesti on ligi sajandi jooksul väljanud miljard tonni põlevkivi. Reaalne on see, et ka järgneva 50 aasta jooksul on Eesti peamiseks energiaallikaks põlevkivi. Peame sellega kõige tõsisemalt tegelema. Peaksime tunnetama, et ka Eesti on õliriik. Väike Norra suutis panna oma õlitööstuse teenima oma ühiskonda. Seal teenib riigifirma Statoil oma riiki ja rahvast. Ka meil on need võimalused olemas, tuleb neid lihtsalt arendada ja riiklikult mitte takistada arenguid, vaid soodustada.
Riigikogu keskkonnakomisjon on arutanud pidevalt neid küsimusi. Loodame, et 13. augustil tuleb tõsine arutelu. Loodan, et teadvustatakse, et praegu pole tähtsamat teemat Eestis kui energeetika ja selle võimalikud tulevikustsenaariumid.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (2)