Elektrivõrk: maksame rohkem, saame vähem

Iga vähegi suurem torm toob kümnetele tuhandetele inimestele kaasa elektrikatkestusi. Mõnel juhul piirduvad need tunni-paariga, kuid mõnel pool ei suudeta voolu taastada isegi mitte päeva või paariga.

Elektrikatkestuse kahjud suured

Kui elektrikatkestuse tõttu jäävad kellelgi õhtused uudised või seebiseriaal nägemata, pole hullu. Kui aga voolu kadumine toob kaasa töökatkestuse laudas või töökojas, on tagajärjeks suur majanduslik kahju või koguni loomade hukkumine.

Räägitakse küll palju sellest, kuidas edendada maal ettevõtlust ja luua töökohti, et viimasedki inimesed linna või välismaale ei putkaks. Kuid riik ei ole suutnud maal luua ettevõtluse arendamiseks toimivat taristut. Kvaliteetne ja töökindel elektrivarustus on üks tähtsamaid maaelu arengu tagatisi.

Elektrikatkestusi põhjendatakse meie vooluvõrgu arengu mahajäämusega. Kuna riik on olnud vaene, siis pole aastaid elektrivõrgusse piisavalt investeeritud ja nüüd võtab mahajäämuse tagasitegemine paratamatult aega. See põhjendus ei ole vale, vaid poolik. Eesti Energia on suurendanud investeeringuid elektrivõrgu kvaliteedi parandamisse - aastatel 2011-2014 kulutatakse kokku 300 miljonit eurot ehk keskmiselt 75 miljonit aastas.

Tavainimesel on raske hinnata, kas see summa on suur või väike. Arv on ju suur, aga kui järgmise tormiga tuleb taas pimedus, ei ole tarbijal neist investeeringuist mingit tolku.

Maksame rohkem, saame vähem

Küllap on kuskil elektrivõrgu töökindlus ka paranenud. Probleem on pigem selles, et meie elektrivõrk ei arene piisavalt kiiresti. Investeerimistempo 75 miljonit eurot aastas on liiga väike, selleks et võrgu töökindlus märgatavalt tõuseks.

Raha on alati vähe, ka energeetikas. Samas on suuremad tarbijad juba 2010. aasta kevadest ja väiketarbijad 2013. aastast maksnud elektri eest üsna kõrget vabaturu-hinda, mis on ka Eesti Energia kasumit tublisti kasvatanud. Tõusnud on ka ülekandetasud.

Mis pole aga väga paljudes kohtades Eestimaal tõusnud, on elektriteenuse kvaliteet. Meil on küll võimalik valida endale elektrimüüjat, kuid sellega ei ole kaasnenud teenuse kvaliteedi tõusu. Kokkuvõttes maksame rohkem, aga saame vähem.

Oluline teema, mis elektrivõrku tehtavate investeeringute juures tihtipeale rääkimata jäetakse, on Eesti Energia mahukad investeeringud välismaale ja tarbijate arvelt teenitud kasumi suunamine riigieelarvesse.

60 miljonit eurot välismaale

Eesti Energia on juba otsustanud välismaale investeerida 60 miljonit eurot. Raha, mis on maetud Jordaania ja USA Utah' osariigi põlevkiviväljadesse, võinuks rakendust leida kodumaal.

Arvestades, et Elektrilevi on viimastel aastatel investeerinud 75 miljonit eurot aastas, oleks välismaale viidud 60 miljonit eurot tõsine abi paljudele eestlastele, kes peavad endiselt taluma elektrivõrgu viletsat kvaliteeti. Kas me Jordaaniast ja USA-st ka mingit kasu saame, pole kindel. Kui raha oleks kulutatud uute maakaablite paigaldamiseks, tõusnuks sellest konkreetne kasu Eesti maaperedele.

Omaette teema on Eesti Energia teenitava kasumi kasutamine. Eesti Energia on valitsuse jaoks kui hoiupõrsas, kust vajaduse korral saab eelarve tasakaalu ajamiseks raha välja võtta. Järgmisel aastal kavatseb valitsus Eesti Energiast dividendidena välja võtta 55 miljonit eurot. Eelmisel aastal võeti nõnda välja 65 miljonit ja aasta varem 56 miljonit.

Hea peremees võtab oma firmast raha välja siis, kui ettevõte püsib kindlatel jalgadel ja vajalikud investeeringud on tehtud. Eesti Energia puhul ei saa aga kuidagi öelda, et investeeringud oleksid tehtud. Kaugeltki mitte.

Seetõttu võib valitsuse tegevust nimetada ka elektritarbija röövimiseks. Me maksame elektri ja selle ülekande eest kõrget hinda, kuid peame sealjuures taluma teenuse madalat kvaliteeti. Samas näeme, kuidas Eesti Energia tassib meie raha välismaale ning valitsus kulutab meie pealt teenitud kasumi, mis tuleks investeerida tagasi elektrivõrku, jumal teab milleks.

Leian, et Eesti Energia peab oluliselt suurendama investeeringuid elektrivõrgu töökindluse tagamiseks. Raha selleks saab ettevõtte kasumist.

[esiletõste:]

Valitsuse tegevust võib nimetada ka elektritarbija röövimiseks: maksame elektri ja selle ülekande eest kõrget hinda, kuid peame sealjuures taluma teenuse madalat kvaliteeti.

TOOMAS PAUR, Keskerakonna Lõuna-Eesti koordinaator

Jaga |