Ka väikestes valdades sirguvad tulevikulootused

November oli Riigikogu keskerakondlastele Läänemaa kuu. Tavaks saanud igakuiste maakonnavisiitide käigus külastati seekord Haapsalu linna ning Taebla, Ridala ja Lihula valda. Vestlusringid kohaliku rahvaga, kooli- ja omavalitsusjuhtidega ning piirkonna tööandjatega tõstsid esile piirkonna teravamad valupunktid: töökohtade nappus, kallinev toit ja tõusvad kodukulud, koolihariduse kättesaadavus, omavalitsuste eelarve, pere- ja toimetulekutoetused. Ja ka ettevõtjatele seatud karmid euronõuded.

Vahetu diskussioon andis saadikutele kaasa mitu ettepanekut, mida tõstatada kas parlamentaarses arutelus või lahendada seaduseparandustega. Tõusid ka küsimused, mida Keskfraktsioon kindlasti arupärimiste teel valitsuseni edasi viib.

Kuidas tulla toime, kui tööd pole?

Töökohtade nappus kujunes kohtumistel üheks läbivaks teemaks. Kuidas saada hakkama olukorras, kus tööd pole? Liiatigi on toetused väikesed ning toasooja hinnad võtavad üha suurema osa sissetulekutest.

Lihula vallas said peamisteks jututeemadeks noorte vaba aja veetmise võimaluste parendamine ning kooliharidus. Tänu valla toetusele ja pühendunud treenerile, kes ka meie vestlusringis osales, on Lihula noorte kasvav spordihuvi toonud häid tulemusi jalgpallis.

Siinkohal juhin Läänemaalt Riigikokku valitud koalitsioonisaadikute tähelepanu sellele, et jalgpallistaadioni valmimine Lihulas on jäänud liialt kauaks takerduma ning vajab suuremat tuge. Omavalitsuste eelarvekärbe on teinud valusa lõike, kuid lastesport ei tohi seisma jääda - ka väikestest valdadest sirguvad meie tulevikulootused. Toodi esile ka toidukaupade kiire hinnatõus, mida kaubanduskettide konkurentsi puudumine on veelgi hoogustanud. Vallas asub vaid üks ketikauplus, mis on monopoolses seisus. Kas ja kuidas teisi juurde tuua ning miks peaks jaekett olema huvitatud väikesesse valda hindu stabiliseeriva toidupoe ehitamisest, tekitas elava mõttevahetuse, mis tulevikus jätkub.

Läänemaalased tundsid suurt huvi pensioni õusuga seotud küsimuste vastu. Nii tõdesid Haapsalu eakad, et pensionitõus 4,4% on küll positiivne, kuid seaduse kohaselt lubab pensioniindeks seda tõsta 5,4%. Rõhutati, et kasvavate kulude tõttu tuleb neil arvestada ikkagi sissetulekute langusega.

Jututeemadest ei puudunud ka õpetajate palk. Inimeste õiglustunnet riivas see, et koalitsioon ei ole leidnud raha õpetajate palga tõstmiseks, kuid on leidnud 30 miljonit eurot Euroopa päästepaketis osalemiseks.

Kohalike omavalitsuste eelarve taastamine vältimatu

Omavalitsusjuhtidega kohtumisel tõdeti üksmeelselt, et omavalitsustele laekuva üksikisiku tulumaksu osa vähendamine 2009. aastal 11,93%-lt 11,4%-le on jätnud valusa jälje just maapiirkondadele. Toona räägiti sellest kui ajutisest meetmest, kuid lubatud eelarvetaastamine on tänaseks unustatud. Nüüd ollakse olukorras, kus riik annab linnadele ja valdadele küll ülesandeid, kuid mitte vahendeid nende täitmiseks. Nii on selle tagajärjel vähenenud näiteks kohalike omavalitsuste suutlikkus investeerida lasteaedadesse ja koolidesse.

Ridala valla koostöö Haapsaluga

Ridala vald, nagu ka ülejäänud maapiirkonnad, ei tunne riigi tuge murede lahendamisel. Vallavalitsusel on palju plaane inimeste elu parendamiseks.

Väga palju on ka nii ise kui ka koostöös Haapsalu linnaga juba tehtud: Haapsalu kergliiklusteed, mis võimaldavad ohutumat liikumist; Uuemõisa sotsiaalhoolekandeküla valmimine, mis annab tööd kohalikele; Ridala põhikooli hoone uuendamine; head õppimisvõimalused uuenenud Haapsalu Kutsehariduskeskuses ja Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Samas on ka veel valukohti: kanalisatsiooniprojekti lõpetamine - vett ootab 200 majapidamist; teede korrashoid - lumetõrjet teostati pindamistööde arvel; tänavavalgustuse kulukas ülalpidamine - seda loodetakse edaspidi arendada koos Haapsalu linnaga.

Lõpumõte

Läänemaalt Tallinna sõites jäid mõttes kõlama tolle õpetaja sõnad, kes märkis, et raamatupoodi ei ole temal kallite hindade tõttu enam ammu asja. Kõrvutades seda kultuuriministri palju kõlapinda leidnud ettepanekuga (raamatute ilmumise järel peaks rakenduma teatud viivitus, mis takistaks uudiskirjanduse laenutamist raamatukogust, et inimesed raamatuid rohkem ostaks), tekib küsimus: kuidas saame siis oodata, et õpetaja suudaks olla hästi kursis uue kirjandusega ja jagada teadmisi ja soovitusi lastele?

Õpetajapalk peaks võimaldama külastada raamatupoodi - seda pole ju palju tahetud.

MANUELA PIHLAP, Keskfraktsiooni sekretariaadijuhataja

[fotoallkirjad]

RAHVAKOHTUMINE: Taebla vallas kogunes paarkümmend inimest, nende hulgas vallavanem Ülle Erman ja volikogu esimees Jaanus Mägi. Aktiivsed küsijad andsid hoogu elavale arutelule, mille käigus räägiti linnade-valdade tulevikust, maaelust ja ka eurotsooni võlakriisist. Jüri Ratas ja Enn Eesmaa ning Tarmo Tamm tutvustasid oma uuemaid tegevusi Riigikogus ning selgitasid, milliseid muudatusettepanekuid on Keskerakond teinud järgmise aasta riigieelarvesse.

VAIMUSTUSES: Inara Luigas sattus vaimustusse Ridala põhikooli õpilase tehtud mängust, milles kasutatakse kolme pulka. Mängija hoiab kahte pulka käes ja viskab nende peal olevat kolmandat õhku nii, et see saaks maha kukkumata kinni püütud.

KESKERAKONDLIK KOOLITOIT: Parlamendisaadik Rainer Vakra teeb reklaami oma erakonna valimislubaduse täitmisele - koolitoidule - Taebla Gümnaasiumi koolisööklas. Kui valija Keski võimule valiks, saaksid riigi poolt koolitoitu ka gümnaasiumiaste ja lasteaiad.

ELUST, EELARVEST JA TULUMAKSUST: Keskfraktsiooni esimees Kadri Simson ja Keskerakonna volikogu esimees Kalev Kallo rääkisid Haapsalus kohtumisel eakatega palju rahast ja toimetulekust.

PALJU POLIITIKAHUVILISI: Vale on arvata, et eesti rahvast poliitika ei huvita. Taebla Gümnaasiumisse oli keskpoliitikutega kohtuma tulnud hulk õpilasi ja õpetajaid.

Jaga |