Kas eneseteostus või poliitiline pila-protest?

Leo Mürkhein,      24. aprill 2002


Spordis tippseltskonda kuulunud, kirjamehena keskmine, poliitiliselt...? Järjepidevuse kohaselt justnagu alaneb tendents, ent kas ongi hr. Mihkel Tiksi meedias ilmunud taotlused luua omanäolist erakonda või kogunisti parteid eesmärgiks omaette? Kas on tegu enesereklaamiga, on´s poliitika võetud kooslusse mõne äriprojekti teostamiseks vms? Söaka spordimehena, sulemehena lobi teinud, vast ehk leiabki ta mõne uudse ideega siiski, nihutades nii mõnegi end ammendanud riigimehe - ametniku nn. tavainimese seisusesse. Arvatavalt analüüsivõimelist hr. M. Tiksi ettevaatusele manitsedes - kõrgelennulised illusioonid, enesehinnangu üleväärtustamine või hoopis kellegi õhutusel endale erakonnalooja oreooli luues, on samas võimalus astuda üsnagi mahukasse "ämbrisse", millest väljatulemine on astuja enda mure. Kuivõrd jagub abistavaid käsi ja nõuandeid siis, on üpriski küsitav.
Harjumatu seis opositsioonis tingib Mõõdukatele vajaduse ükskõik milliste vahenditega s.h. loomulikult ajakirjanduse otsesel toel, keda tahes kilbile tõsta. Protestida võib ja protestima peab, kuid uisapäisa liitude säilitamise üritus, eriti kui kaasneb ajakirjanduse lokkulööv abi, näitab liigagi selgelt nende otstarbetust. Sisuliselt ajutiste liitude kokkuviimine pole ometi liivakastimäng, milles aktiivsemad bravuurikalt ajakirjanduse ees esinema kipuvad - mina olen, mina teen, varjudes koondnime (meie) taha. Kõigepealt tee, siis kutsu kajastajad. Õiglane, külarahva huve kaitsev, hinge ja südamesse minev tegu reklaamib end ise! Poliitika ei tohi olla, ega saada lihtsalt "käeproovimise" subjektiks, laialivalguv, ometi ahvatlev populsim toob vaid ajutise kuulsussära.
Vabatahtlikkuse printsiip üksnes liitude näol on tühipaljas hämamine, seda oleme täheldanud ja kogenud aastakümneid. Sunderakonnastumise sildi all üritatakse teatud seltskondade poolt varjata küündimatust eneseteostuseks, lootus on rajatud vabatahtlik-sunniviisiline liitumine. Pole vast veel unustatud tuttav, valuline, samas räige sõnaühend, ent kuidas küll nüüd, nõndamoodi, siin ja nii äkki! Üks vastusevariant oleks "Elu areneb, oskajad (loe kiibitsejaid) tuleb juurde, võimu st raha jagamise "ühendustesse" pürgijaid on enam kui vajadust jne.
Demokraatlikus ühiskonnas on pea igaühel õigus luua ühendusi, ent kuivõrd õigus on neil kõigil otsustada riigi ja kaaskodanike käekäigu üle? Veendumustest üksnes ei piisa, põhirõhk tuleks panna vastutusele!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)