Võssotski jätkuvalt ajakohane

Selles loos kõneldakse sellest, kuidas õrnhing Tõde ehtis end kaunisse rüüsse ning läks lohutama vigaseid ja väeteid. Kasimata Vale-plika meelitas Tõe-preili enda juurde: tule, ööbi minu pool! Heauskne Tõde läkski, pahaaimamatult uinudes  Vale voodis, naeratades unes õndsalt kogu öö. Kaval Vale tiris kogu teki enda peale, jättes Tõe külmetama, haaras Tõe riided, kella ja raha ning tegi vehkat. Hommikuks avastas Tõde oma kaotuse. Keegi oli aga juba Tõe palge söega määrinud. Ta püüdis süüdistusi häbelikult tõrjuda, aga keegi ei kuulanud teda. Tõe poole lendasid kivid ja kostsid hüüded: „Sa oled häbitu!" -  „Seda tegi Vale, tema käes on minu riided," kaitses end Tõde. Kaks hulgust, keda ta alles eile oli lohutanud, koostasid juba protokolli, rahvahulk ässitas Tõe kallale koera. „Et sa siit kaod!" karjuti talle. Kuidas vaene Tõde ka ei halanud, miski ei aidanud. Kaua rändas ta ringi ja kannatas, oli rahata ja näljas. Jälk Vale varastas kusagilt hobuse ja ratsutas uhkel tõutäkul ringi. Tõde aga pidi peitma end inimeste eest, käies oma alastuses kõveraid radu. „Mõni narr võitleb ka tänapäeval õigluse eest," läheb laulusalm edasi. „Juhtub niigi, et ajapikku hakkab ka puhas Tõde elama hästi, kui ta on nõus tegema sedasama, mida teeb salakaval Vale..."

Võssotski vaimsus elab edasi

Vladimir Võssotski ei vanane - ta läks rahvale hinge. Tema luuleridu või laulusõnu võib kuulda nii kodutu suust kui ka presidendi kõnes. Teda võib Venemaal lugeda üheks 20. sajandi klassikuks kõrvuti Sergei Jessenini, Vladimir Majakovski ja Igor Severjaniniga. Tema laulud kõlavad ka tänapäeval aktuaalselt. Tegelikult koostas Võssotski nõukogude aja laululise entsüklopeedia.

25. jaanuaril saanuks Võssotski 72-aastaseks. Ei kujutagi ette, missugune olnuks ta selles eas. Samuti nagu ei oskaks arvata, kuidas mõjunuks vanade meestena Byron või Puškin. Võssotski pojadki (Andrei on literaat, Nikita näitleja) on juba vanaisaeas, aga nende isa igavesti 42...

Ehk oleks Võssotskil tänagi olnud öelda sõna sekka? Aga kes teab - võib-olla poleks tal enam olnud selleks tahtmist, sest tema võitlus maailma ilusamaks muuta on olnud ju asjatu... Ehk lahkus ta õigel ajal? Täitis oma missiooni ja haihtus taevalaotusse, kus nüüd temanimeline tähtki...

Võssotski ja Eesti

Eestiga on Vladimir Võssotski seotud mitmeti, muu hulgas esinemisega Eesti Televisioonis. Veel siis, kui Venemaal polnud tal olnud veel ühtki ametlikku luuleõhtut. Eetrissejõudmise korraldas tänaseks telepatriarhi seisusesse jõudnud Mati Talvik.

Paar aastat tagasi esietendus Tallinnas koreograafiline näitemäng Võssotski laulude ainetel. Selle lavastas laste balletitrupp „Rada", mille juhendajaks Anžella Makarova. Lavaseade on omas žanris unikaalne - sel pole analoogi kogu maailmas. Lavastuslikke stseene on Võssotski lauludest varemgi tehtud, aga see, et laule väljendataks tantsu abil, on teatrimaailmas üliharv nähtus.

Eluajal ei õnnestunudki Võssotskil välja anda oma raamatut. Kuid see-eest pandi tema luuleridu isegi kõrgetele mägedele: „Mägedest kõrgemad võivad olla vaid mäed ise..."

RAUL RATMAN

raulratman@hot.ee

Raul RATMAN on populariseerinud Vladimir Võssotski loomingut Eestis jm alates 1993. aastast. Tema artiklid poeedi loomingust, intervjuud poeedi abikaasa Ljudmila Abramova ja poja Nikita Võssotskiga on ilmunud kohalikes ja üleriigilistes ajalehtedes, aga ka Iirimaa ja Inglismaa vene emigrantide väljaannetes „Russkoje Slovo" ja „Naša Gazeta", samuti mitmes ajakirjas.

Vt google.ru , google.ee /Raul Ratman/.

Aastail 1992-1999 Ratman koostas ja avaldas raamatuid Võssotski elust ja loomingust. Ta palub kõigil, kel on olnud isiklikke kokkupuuteid poeediga, olgu need ükskõik kui põgusad (kas või vaid lillepoes koos sabas seistud), anda endast teada meiliaadressil. Vastutasuks saab raamatu „Ja verju v našu obštšuju zvezdu" /Ma usun meie ühisesse taevatähte/.

Üks viimaseid pilte Vladimir Võssotskist. Foto Raul Ratmani arhiivist

Pildiallkiri:

Paljudele rahvastele kehastab Vladimir Võssotski vabaduslaulikut. Eestlastelgi on olnud suurepäraseid muusikuid, kelle looming on läinud rasketel ja murrangulistel aegadel rahva hinge. Ka praegune olukord - üle 100 000 töötu, suur hulk vaesuses elavaid lapsi, välismaale pagevad eestlased -- võiks mõnd noorema põlvkonna laulumeistrit inspireerida. Kus on meie tänapäevased Võssotskid? Praegusaja kuulsad artistid, olgu Smilers või Tanel Padar, viljelevad küll  heakõlalisi laule, kuid sõnad neis on pahatihti sisutühjad.

Jaga |