![]() Juku-Kalle toimetab vales kapsaaiasTOOMAS PAUR, 10. september 2014Demokraatliku riigi poliitikas kui korrastatud süsteemis on igal institutsioonil, ühendusel ja ametkonnal kindel pädevus, mida on tegevussuundade arendamisel ja otsuste vastuvõtmisel tarvis arvestada. Vales kapsaaias toimetamine tekitab kergesti vääriti arusaamist asjade olemusest ja süvendab vastuolusid huvigruppide vahel, kel niigi mitmes valdkonnas erinevad arvamused. Sellest aspektist lähtudes analüüsiksin hiljutist arutelu Tallinna linnavolikogus, kui hääletati maha IRL-i fraktsiooni eelnõu Ukraina iseseisvuse toetuseks.
Linnavolinik Juku-Kalle Raidi välja pakutud eelnõu Ukraina toetuseks pälvis 24 poolt- ja 36 vastuhäält. Lihtsustatud skeemi järgi on Isamaa ja Res Publica Liidu, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonid Ukraina iseseisvuse poolt, Keskerakonna fraktsioon aga vastu. Valged ja mustad jõud on jällegi vastandatud, head ja pahad avalikkuse ette välja toodud justkui muinasjutus. Ülevaate hääletamisest tõid uudises ära ka Delfi ja telekanalid, ikka selleks, et „positiivsed“ ja „negatiivsed“ rahvasaadikud kõigile teada oleks.
Juku-Kalle ei tee vahet omavalitsusel ja riigil Iga Juku-Kalle Raidi eelnõu vastu hääletajat pole aga põhjust automaatselt Ukraina iseseisvuse vastaseks tembeldada. Asjale võib loogiliselt läheneda ka nii, et Keskerakond oli vastu selle otsuse vastuvõtmisele Tallinna linnavolikogus kui omavalitsuslikus institutsioonis. Jääb üldse arusaamatuks, miks oli tarvis Tallinna linnavolikogul esitada eelnõu Ukraina iseseisvuse toetamiseks. Ukraina-temaatika on ennekõike välispoliitiline ja kuulub üleriigilisse pädevusse. Riigikogu on Ukraina iseseisvust juba toetanud ja sama seisukoha on välja öelnud ka president Ilves. Omavalitsuslike institutsioonide eesmärk on ennekõike mitmekülgse ja tasakaalustatud arengu kavandamine ning teostamine oma hallataval territooriumil, aga ka rahvusvaheliste suhete edendamine teiste riikide omavalitsustega. Kui me koos Läti ja Leeduga 1980–1990-ndate vahetusel iseseisvusele pürgisime, ei saabunud ka meie sõltumatuse toetuseks poolehoiuavaldusi Pariisi, Londoni, Helsingi või Madridi linnavolikogult.
Eelnõu eesmärk oli näidata nn „kurja jõudu“ Juku-Kalle Raid kui Riigikogu-kogemustega poliitik pidanuks selliseid poliitilise käitumise reegleid teadma ja arvestama. Samas otsuse mahahääletamisele järgnenud promost jääb kergesti mulje, et Raidi ja kogu IRL-i fraktsiooni eesmärk polnudki mitte Ukraina iseseisvuse toetamine, vaid Tallinna linnavolikogu „kurjade jõudude“ paljastamine ja Raidi isiklik soov poodiumil särada. Meedia sai samuti neid „kurje jõudusid“ mõnuga järada. Käitumisstiililt (mitte vaadetelt) sarnaneb Raid Vene show-poliitikule Vladimir Žirinovskile. Küllap elavad südamest Ukrainale kaasa väga paljud vabadust, turvalisust ja rahu hindavad inimesed kogu maailmas. Ukraina-temaatika toomine Tallinna linnavolikogusse tekitas aga paratamatult küsimuse: miks seal ei võeta vastu resolutsioone Iraagis või Süürias toimuva või Šotimaa iseseisvuse kohta? Keskerakonna liikme või toetaja automaatne kuulutamine putinlaseks sobiks aga heaks näiteks demagoogiaõpikusse ja meenutab aegu, kus käibeleksikasse kuulusid rahvavaenlane, välisagent, trotskist, kodanlik natsionalist jne. Siis võiksid ju poliitilises sõnavaras kõlada ka mõisted merkelist, obamalane jne. Igasuguste siltide võimendamine on poliitikas alati lõhestav ja pidurdav. Lõhestada ja pidurdada oskab IRL hästi, nagu me jälle nägime.
[pildiallkiri] Käitumisstiililt (mitte vaadetelt) sarnaneb Juku-Kalle Raid Vene show-poliitiku Vladimir Žirinovskiga.
TOOMAS PAUR, lõunaeestlane Viimati muudetud: 10.09.2014
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |