Valgetähe IV klassi ordeni kavaler Laine Tarvis: "Naiste maailm on kodu

JAANUS KÕRV,      20. veebruar 2008


Kas Valgetähe IV klassi orden tuli üllatusena?

Väga suure üllatusena ei tulnud, sest Eesti Saarte Kogu ihus sellele hammast, et võiks mind esitada, kuna olen 1996. aastast Eesti saarte rahvakultuurialast koostööd koordineerinud. Korraldasime algul Eesti Saarte Maanaiste kokkutulekuid, mis kasvasid üle saarte folklooripäevadeks... Aga ega ma ei uskunud seda mitte ilmaski! Meeldiv üllatus, sest eks kõik tahavad tunnustust.

Missuguseid ühendusi-organisatsioone juhid?

Olen praegu suurest poliitikast tagasi tõmbunud, sest kõik vitsad on kätte saadud. Ja elu lõpuni pole mõtet aega raisata lõpmata sõdimisele, kus tihtipeale jäävad peale need jõud, kes ei peaks jääma. Seega olen aktiivsem kodanikuühendustes. Kuressaare linnavolikogus on mul juhtida linnakodaniku komisjon. Peale selle juhin veel viit organisatsiooni: Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, Saaremaa Naiste Ümarlaud, Eesti Saarte Naiskogu, Eesti Maanaiste Ühendus, kus olen juhatuse liige, ja Eesti Maanaiste Ühenduse "Saare Naised".

Mida kujutab endast linnakodaniku komisjon?

2002. aasta detsembris võeti Riigikogus vastu Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon. Kuna Eestis on kodanikuühendused alles arenemisjärgus, siis püüan seda tasapisi üles ehitada, ning selleks linnavolikogu määruste, otsuste, projektide läbivaatamise juurde võimalikult rohkem linnakodanikke kaasata.

Inimeste osalemine võiks aktiivsem olla, kuid siiski on ka neid, kes tunnevad huvi ja kellega saab koos tööd teha. Kuna olen mitmes kodanikeühenduses, siis püüamegi aktiivselt seadusloomel silma peal hoida.

Näiteks perekonnaseaduse eelnõule nõudsime Eesti Naisteühenduste Ümarlaua initsiatiivil sotsiaalsete mõjude uuringut, ja nüüd on see tehtud ka – Riigikogu sotsiaalkomisjon tellis selle Tartu teadlastelt ja praegu arutelu käib. Olen püüdnudki olla aktiivselt just Eesti Naisteühenduste Ümarlaua tegevuse juures, sest see annab uusi teadmisi ja võimaldab linnakodaniku komisjoni tööd niimoodi teha, et inimestel sellest kasu on. Muidugi oleme Kuressaare linnavolikogus olnud initsiaatorid väga paljude eelnõude juures.

Mis on Eesti Vabariigis valesti ja mida tuleks muuta kohe?

Neid asju on mitu. Lugedes strateegiat „Säästev Eesti 21", mille Riigikogu mõni aasta tagasi heaks kiitis, on selge, et Eestis peab midagi muutuma ja tuleks arusaamisele jõuda, et räige turumajandus on oma aja juba ära elanud. Minema peaks sotsiaalsemat suunda mööda.

Oleme Eesti Naisteühenduste Ümarlaual võtnud kõne alla hariduse teema.

Noore põlvkonna harimise muutmine on meie arvates kõige olulisem. Praegused õppekavad on orienteeritud tulihingelisele õppimisele selleks, et ülikooli saada. Tegelikult on meil vaja ka tublit töömeest, kuid osa jääb pingelise õppekava tõttu maha ja satub elu hammasrataste vahele. Sel pühapäeval, 17. veebruaril toimus ümarlaud, kus arutasime alushariduse teemat: mis on meie kätes ja mida saaksime muuta. Nii jõuame järgmiste etappide juurde ja seejärel teeme oma ettepanekud valitsusele.

Teine küsimus on tööhõive. Tegelemegi sotsiaalettevõtluse teemaga.
Praegu oleme olukorras, kus teeme Euroopa Liidu projekte, kulutame suured summad ära ja oleme siis lõhkise küna ees, sest meil pole võimalikki neid tulemusi realiseerida.
Näiteks üks puuetega inimeste tööühistute projekt. Selles on ettevõtluse vormid - aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu ja veel mõned sellised, mis ei tagagi väiksema konkurentsivõimega inimestele tööd. Aga puuetega inimestele ja teistele, kel on tööturule sisenemisel keerulisi probleeme, oleks vaja just mittetulundusühistuid ja ühistulist tegevust. See teema on murelaps meie riigis juba ammu.

Ja kuigi me kõiki neid probleeme just naisteühenduste kaudu lahendada püüame, ei pea arvama, et me mingisugused hullud feministid oleme – meeste kodu on maailm, naiste maailm on kodu.

Intervjuu tegi
Jaanus Kõrv

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)