On see hirm või vahkviha?

 Pole kahtlust, et selle sopakallamise taga on presidendikantselei ja võimulolev valitsus. Miks muidu andis president sellise müra loojale teenetemärgi? Loodan, et president kutsub kõik Savisaare laimamise kampaanias osalenud pingviinide paraadile tantsima kardavoikamaaruskat.

1940. a juunipööre püüdis enamlaste võimuletuleku tulemusel lüüa rahva kahte lehte ja pöörata inimesi üksteist hävitama. Osalt see ka õnnestus – maal tekkisid kulakud ja uusmaasaajad, linnas aga proletariaat ja nn vereimejad.

Aktiivsed inimesed, kes alustasid võitlust Eesti taasiseseisvumiseks, nägid riiki ja selle tulevikku ette hoopis teisiti kui praegune võimuladvik. Rahvas ootas vabadust ja, mis peamine, ootas tööd, maa tagastamist omanikele. Eesti talupoeg armastas maad vaat et rohkem kui jumalat. Seda maad, mis oli aastasadu olnud sakslastest mõisnike omand, läbi imbunud orjapõlves valatud higiga ja kätte võidetud verega.

 Lootuse tööle hakata oma talus andis ENSV taluseadus. Tuhanded alustasid suure innuga: muretseti tehnikat, uuendati hooneid. Vallad jagasid ehituseks metsamaterjali. 2000. a oli maakonnas umbes 300 talu (praegu on 30, ja sedagi miinusega).

Siis aga tuli libero-laari turumajandus. Noor „andekas“ peaminister leidis, et Eestis pole mõttekas põllumajandust arendada, sest lääneriigid pakuvad odavalt põllu- ja laudasaadusi. Pealegi on tädi Maali piim mürgine ja onu Jaani viljast saadud jahu söögikõlbmatu. Isegi üks „tark“ maaletooja (selliseid sigines lausa hulgi) selgitas, et pärast Ukraina aatomielektrijaama katastroofi tõusis Ukraina põldude viljakus lausa 30% ja vilja pakutakse lausa sümboolse hinnaga. Piima ja liha toodavad Lõuna-Euroopa riigid aga palju odavamalt kui meie suudame.

 Võimu hakkas realiseerima käputäis ahneid ärimehi, kelle huvides oli hoida võimul lojaalsed ja majandusest vähe taipavad poliitikud.

Eakamad ehk mäletavad lauslollitamist osakutega, mida jagati rahva petmiseks, et inimesed loobusid oma maast ja varast, mille kunagi enamlased olid ära võtnud. Lausa võileivast odavamalt haarati metsi ja maid, hooneid, tehnikat ja loomi. Viimased riismed müüdi veel nn piiratud enampakkumistel, kus pidid saama osaleda ainult need oma valla elanikud, kes tegelevad põllumajandusega, kuid tegelikult müüdi metsad ja maad maha ärimeestele üle kogu ilma. Maa-amet teab, palju on Eestis välismaiseid metsa- ja maaomanikke. Aga seda, kui suured mustad miljonid liikusid illegaalselt käest kätte, seda teab ainult ... Või ehk ei tea temagi?

 Kaks kuulsamat poliitikut Arnold Rüütel ja Edgar Savisaar tahtsid luua tööka ja jõuka Eesti Vabariigi. Nüüd on lugupeetud Rüütel ammu Pealtnägija, Ärapanija ja muu meedia poolt poriga üle loobitud. Loodan, et president koos valitsusega ja selle kaasajooksikutega suudab Savisaare koos Keskerakonnaga aga viia valimisvõiduni.

Edu võitluseks mõlemale poolele! Eelmistel Riigikogu valimistel liitsin-lahutasin hääli ja mittehääli. Lugesin lehest, et Eestis on 960 tuhat valimisõiguslikku kodanikku. Oli väikeparteisid, oli üksikkandidaate, oli mõni suurpartei. Valimas käis natuke üle poole valijatest. Mittevalijaid oli enam-vähem 350 000. Võitis Reform, kes sai Riigikogusse kaks kohta rohkem kui Keskerakond.

Olen endamisi arutanud, et mis oleks, kui suudaks organiseerida need 350 000 inimest üheks kogukonnaks või ühenduseks või mingiks muuks jõuks (partei tundub olevat aegunud sõna). Paneks sellele nimeks RRR (Reformidest Räsitud Rahvas). No oleks see vast jõud! Isegi vana EKP (Eestimaa Kommunistlik Partei) oli kolm korda väiksem. Kui reformaatorid sarnaselt kommunistidega unistasid Eesti maaelu hävitamisest, siis RRR alustaks maa uuesti elavaks muutmisest.

Innovatsioon, internet, „pilveriigiks“ muutumine, e-residentsus jne ei tohiks olla eesmärk omaette, vaid peaks kasu tooma kogu rahvale, mitte ainult TOP-idele ja VIP-idele.

 Mis kasu on robotiseerimisest, kui pole inimesi. Kui robot lüpsab lehmad ja toodetakse hullumoodi piima, siis peab ehitama ka sellise roboti, mis selle piima ka ise ära joob.

 Lugege Eesti Ekspressist Mihkel Kunnuse artiklit „Kiri Ludiitide ja Masinistide Parteist“, kus sisaldub arvamus: „Selline ongi mehhaniseerimise kahetine loomus: see kaotab töökohti, aga tõstab tööviljakust. Tõstab palku ja suurendab töötust.“ Aga kui pole töölist, pole ju ka töötut. Praegu saame veel laulda (kasvõi Eurovisioonil):

 Robot lüpsab laudas lehmad,

annab ette sööta.

Lüpsinaine läheb Soome,

Eestis jäi ta tööta.

Raske traktor liigub põllul,

veab atra laia.

Ei nüüd külas pole keegi,

kes vaataks üle aia.

Soovin edu, härrased valitsusparteidest! Viimane paar nädalat on teil veel aega vingerdada ning täita meediat valede ja lollustega! Aga vanasõna ütleb, et igal oinal on oma mihklipäev.

HARRY KUUSIK, räsitud väiketalunik Kassinurme külast, Jõgevamaa

Jaga |