![]() Seda 26. aprilli katastroofi tuleb meeles pidada igavestiTiit Maksim, 26. aprill 2017Eesti Entsüklopeediakirjastuse tüse teatmik „Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. IV osa. 21.01.1981– 31.12.2000“ kirjutab 31 aastat tagasi juhtunu ja sellele järgnenu kohta:
1986Tšernobõli tragöödia26. apr. öösel kell 1.23 leiab Kiievi külje all paiknevas Tšernobõli aatomielektrijaamas aset katastroof. Ülekuumenenud neljanda reaktori plahvatusest kerkib kilomeetri kõrgusele õhku radioaktiivsete gaaside, aerosoolide ja veeauru pilv, mida tuul kannab mitmes suunas laiali. Radioaktiivne kiirgus saastab tuhanded ruutkilomeetrid Ukraina, Valgevene ja Venemaa alasid, hiljem avastavad oma territooriumilt radioaktiivset saastet ka mitu Euroopa riiki. Esimesed teated katastroofi kohta tulevad Rootsist. Moskva teatab õnnetusest alles kolm päeva hiljem. Püüdes katastroofi ulatust maha vaikida, ei anta piisavat infot ei oma rahvale ega teistele riikidele. Kiievis käsutatakse 1. mai demonstratsioonile sajad tuhanded inimesed, sh. arvukalt koolilapsi, üritades sellega õnnetust varjata. Alles seejärel evakueeritakse 60 km raadiuses 135 000 elanikku. Kõikjal ilmneb kuritegelikku hoolimatust õnnetuse ning selle tagajärgede suhtes. Tšernobõli katastroofi tagajärjel hukkunute arv ulatub erinevatel andmetel 10 tuhandest 100 tuhandeni. Eestis on 26. apr. ilus päikesepaisteline päev ning inimesed töötavad oma õueaiamaal või veedavad värskes õhus niisama aega. Eesti NSV sõjakomissariaadid saadavad avarii likvideerimiseks Tšernobõli kordusõppuste sildi all u. 5000 noort meest, kellest nii mõnegi tervis ruineerub täielikult. Eestile pannakse ka suured kohustused Ukrainas elamute ja teede ehitamiseks, mis koormavad Eesti niigi pingestatud majandust. Baltimaadesse asustatakse Tšernobõli katastroofi piirkonnast rohkem kui 10 000 Ukraina ja Valgevene põgenikku. HA[Kaart „Tšernobõli radioaktiivse pilve levimine“ 28.04.86, 06.05.86]1986APRILL26. apr. Ukrainas Tšernobõli tuumaelektrijaamas plahvatab üks reaktor. Atmosfääri paiskub hulk radioaktiivset ainet.1988[pildiallkiri]16.–18. septembrini on Leedus meeleavaldused, millel nõutakse Tšernobõli tuumaelektrijaamaga ühesuguse projekti järgi ehitatud Ignalina tuumaelektrijaama sulgemist. Neil osalevad ka Eesti roheliste [ESTONIAN GREENS] esindajad.1991SEPTEMBER11. sept. Tšernobõli tuumaelektrijaamas toimub uus plahvatus, mis viib 2. reaktori turbiinisaali katuse. Radioaktiivset leket sedapuhku ei teki.2000DETSEMBER14. dets. Tšernobõli tuumaelektrijaamas suletakse viimane töötanud reaktor.[fotoallkiri] Pilistvere genotsiidiohvrite memoriaalis on ka mälestuskivi radiatsiooniohvritele. See on pühendatud kõikidele radiatsiooniohvritele, sealhulgas Tšernobõli katastroofi tõttu kannatanutele.Foto MTÜ Eesti Tšernobõli Ühing koduleheküljeltViimati muudetud: 26.04.2017
| ![]() Tagasi uudiste nimekirja |