Asutage korteriühistu veel sel aastal!

KALJU MÜRK,      24. juuli 2002




Korteriomanikud, olge valvsad! Niimoodi parafraseeris Julius Fuèiku tuntud teose pealkirja üks korteriühistu esimehi, kui vahetasime mõtteid 1. juulil 2001 jõustunud uue korteriomandiseaduse üle, mis ähvardab mängida nende ühise kaasomandi majandamise võõra valitseja kätte.
Teatavasti koosneb korteriomand reaalosast, mille juurde kuulub kaasomandina mõtteline osa maatükist ning ehitise nendest osadest, mida reaalselt korteriomanike vahel jaotada pole võimalik, nagu kelder, trepikojad, pööning, hoone põhikonstruktsioonid, tehnosüsteemid. Eluruumide erastamise seaduse varasema redaktsiooni kohaselt võisid korteriomanikud väikese kortermaja kaasomandi ühiseks valitsemiseks sõlmida ühise tegutsemise lepingu. See korterelamu majandamise vorm pole aga kuigi levinud. Lepinguosalised saavad majas midagi korraldada ainult siis, kui kõik korteriomanikud sellega nõus on. Hea nõu kipub sageli katki jääma, sest ikka leidub keegi, kes enamuse seisukohaga nõus ei ole.
Peamiseks erastatud korteritega elamu majandamise viisiks pidi kujunema korteriühistu - korteriomanike mittetulundusühing elamu ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks demokraatlikel alustel.
Algselt pidi korteriühistute algatajaks olema eluruumide erastamise kohustatud subjekt (kohalik omavalitsus või riiklik ettevõte-asutus, kelle bilanssi erastatavad majad kuulusid). Korteriühistu tuli asutada juba siis, kui korterite erastamise käigus oli tekkinud viis või enam omanikku. Kohustatud subjekt pidi korraldama elamu haldamist senikaua, kuni ühistu on selle üle võtnud.
Arvukad seaduse muutmise seadused on kohustatud subjekti vastutust mõlema ülesande puhul tublisti pehmendanud.
Juba 1995. aasta veebruari redaktsioonist võis välja lugeda, et korteriühistu asutamine on korteriomanike endi asi. Ent enamik värskeid korteriomanikke polnud ühistegevuseks valmis. Suurteski majades oli raske leida inimesi, kel aega, tahtmist ja teadmisi võtta korteriühistu juhtimine enda peale.
Oli maakeskusi, kus likvideeritud sovhoosi korterelamud jäid kütte ja veeta, sest kohustatud subjekti enam polnud. Siis ei jäänud korteriomanikel muud võimalust, kui ise luua ühistu, et majas üldse elada saaks. Mõni valla- või linnavalitsus siiski aitas aktiviste õpetada ja ühistuid organiseerida. Asi edeneski paremini Kose vallas, Rakveres, Tartus.

Korteriühistute normaalse tekke ja arengu pööras pea peale uus korteriomandi seadus, mis jõustus läinud aasta 1. juulist. See jätab korteriomanikele korteriühistu moodustamiseks ja elamu majandamise ülevõtmiseks aega kõigest käesoleva aasta lõpuni. Kui selleks ajaks toimivat ühistut pole, antakse elamu majandamine võõra valitseja kätte.

Mitmed Kesknädalasse kirjutanud autorid on viimastel nädalatel väitnud, et korteriühistu seadus olevat mõtlematult koostatud, seda andvat kõvasti väänata, mida kasutavat oma kukru täitmiseks ära "kavalad ja nahaalsed ühistute esimehed". Seetõttu olevat Mustamäel hakatud kiirkorras moodustama nn sundühistuid.

Kasutatakse ära inimeste lihtsameelsust

Nüüd püüavad kinnisvarafirmad oma turuosa kindlustamiseks keelitada korteriomanikke korteriühistuid mitte moodustama, vaid omanike ÜHISUSE otsusega andma maja valitsemine nende kätte. Muidugi võivad mõnel juhul ka aferistid püüda enda huvides ära kasutada asjaolu, et korteriomanikel on ühistute moodustamisega kiire. Aga Mustamäel ja mujal nendes majades, kus korteriühistut veel pole, sebivad hoopis agaramalt ringi kinnisvarahaldajad, et kokku klopsida korteriomanike ÜHISUS ning kiirkorras sõlmida maja valitsemise leping. Just nemad kasutavad ära osa korteriomanike ükskõiksust, keeleoskamatust ja lihtsameelsust, põrkumata tagasi desinformatsioonist ja kõveratest käikudest.
Sõltub korteriomanikest endist, kas nad lasevad end petta aferistidest ja maakleritest või õpivad parimate ühistute kogemuste najal oma elamut hästi majandama.
Korteriühistud on oma elujõudu tõestanud, nende asutamist ja arengut toetavad ka Tallinna linnavalitsus ja linnaosavalitsused. Sõltub korteriomanikest endist, kas nad lasevad end petta aferistidest ja maakleritest või õpivad parimate ühistute kogemuste najal oma elamut hästi majandama.
Jäägu hea lugeja otsustada, kas Kesknädalas kirjutanud Väino Põldes mängib valesse väravasse asjatundmatusest või kellegi tellimisel. Piirdun sellega, et esitan oma kujutluse korteriomanike ühise kaasomandi majandamise probleemidest.

Erastatud kortermaja kui tavaline eramaja

Enamikul kohalikest omavalitsustest ja ka riiklikest asutustest-ettevõtetest olid omad elamumajanduse struktuurid (majavalitsused, elamuekspluatatsioonivalitsused) vanast ajast olemas. Kohalikud omavalitsused delegeerisid elamuhalduse otsese korraldamise neile. Ajapikku said majavalitsustest ja elamuekspluatatsioonivalitsustest elamuhalduse munitsipaalettevõtted, siis aktsiaseltsid, et need lõpuks erakapitalile maha müüa...
Tõtt öelda polegi elamuhaldus kohaliku omavalitsuse asi. Aga seega kaugenes kohaliku omavalituse otsene vastutus tema hoolde usaldatud majade seisukorra eest. Kohustatud subjekti suhe erastatud elamutesse justkui kahestus.
Paljudes kohtades, ka Tallinnas, võttis aastaid, enne kui ühistuliikumine hoo sisse sai. Esimesed korteriühistud moodustati küll 1994. aastal, aga kulus seitse aastat, enne kui pooled Eestis erastatud 600 000 korteri omanikest korteriühistutesse olid ühinenud. Teist poolt majandasid eluruumide erastamise kohustatud subjektid, s.o majavalitsused. Elati vanaviisi edasi: kiruti, kui majas midagi ligadi-logadi, ent maksti majavalitsusele igakuist "üüri" rahumeeli edasi. Korteri omanik ei tundnud end maja kaasomanikuna.
Erastatud korteritega maja on sisuliselt eramaja. Iga korter, iga konstruktsioon vundamendist katuseni kuulub eraomanikele. Mõistagi tuleb remont ja igapäevane hooldus korteriomanikel endil kinni maksta. Kohustatud subjekt, kes oli omal ajal maja laguneda lasknud, ei investeerinud e r a m a j a korrastamiseks ainsatki senti, kuid valitsema seda maja jäi linn, vald, riigiasutuse majavalitsus. Omanikelt maja korrashoiuks ja remondiks laekunud raha seisab tema majavalitsuse arvel ja kontrolli all!
Selline kaksikmoraal lõi soodsa pinna mahhinatsioonideks. Omanikel polnud sisuliselt võimalust majast kogutud raha kasutamist suunata ja kontrollida, sest maja haldamise ja hooldamise lepingu üks pool oli majavalitsus, teine pool iga korteriomanik eraldi. Järelikult ei kontrollinud raha liikumist tegelikult keegi. Üksik korteriomanik ei saa ka lepingut majavalitsusega üles ütelda. Ta on sunnismaisena aheldatud võimsa haldusfirma külge. Sõltuvusest vabaneda võis ta vaid ühinedes korteriühistusse.

Järgneb

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)