Avalik küsimus sotsiaalministrile

Miinimumpalgaga töötav valla kojamees (kes töötab normtunnid täis) saab ühe tööaasta eest 0,3 pensionistaažiaastat ja kõrgema taseme poliitik saab ühe tööaasta eest kolm staažiaastat. Sotsiaalmaksu maksab nende mõlema eest riik. Sotsiaalmaksu ei peetud kinni nende töötasust, seda maksis tööandja. Kuidas pidada sellist olukorda inimlikuks? Solidaarsusest rääkimine on rahva lollitamine.

Meie riigis vajavad ärategemist ka sellised tööd, mille eest makstakse ainult miinimumpalka. Miks nüüd pensionipõlves veel karistatakse seda kunagist kojameest? Võib olla nii, et see lihtne töömees andis ühiskonnale omal tööga palju rohkem kasu, kui kõrgem poliitik oma nupulevajutamisega.

Kas veel mõnes teises riigis kehtib selline ebainimlik olukord ja suur ülekohus, kus ühe tööaasta eest saab tööinimene ainult 0,3 staažiaastat??? Kus riigis veel kehtib selline kord?

„Pensionärid võivad olla kindlad: pensionid tõusevad ka edaspidi! Seda muidugi juhul, kui Eesti majandus on kindlates kätes ja jätkub seni Eestile edu toonud rahanduspoliitika." Ka seda ütlust ei saa pidada kuigi usutavaks. Meie riigi majandus ei ole praegu kindlates kätes. Meid valitseb praegu globaalse rahavõimu diktatuur. Meie kutseliste poliitikute enamus teeb seda, mida globaalne rahavõim neilt tellib. Miks Reformierakond ei taha kehtestada astmelist tulumaksu? Miks on jätkuvalt äriühingute brutokasum maksustamata? Sellega meie riik kaotas kümne aastaga vähemalt 60 miljardit krooni.

Suurel osal riigi elanikest on tõsised majanduslikud raskused. Samal ajal peaminister kiidab meie riigi suurt majanduslikku edasiminekut. Andrus Ansipi kiidukõned tuletavad meelde kunagist punast aega. Ka siis kõrged funktsionäärid rääkisid edukast sotsialismi ja kommunismi ehitamisest, kuid rahvas tundis tõsist puudust paljudest esmatarbekaupadest.

Kas ma võin loota oma muredele arusaadavat ja lihtsat vastust?

MANIVALD MÜÜRIPEAL, 79-aastane pensionär Varbla vallast, Pärnumaa

Jaga |