Riigikaitsest, valimisprogrammide põhjal

Minu tähelepanu on aga äratanud riigikaitse kõrgem juhtimine ohuolukorras. Põhimõtteliselt võib ju õige olla jämeda otsa andmine valitsuse kätte. Samas – kujutlegem, et pärast valimisi jätkab enam-vähem sama valitsuskoalitsioon; riigikaitse kõrgem juht on siis peaminister ja kogu tegevust ohjab kaitseminister, kes kumbki pole ju ajateenistustki läbinud. Kuidagi kõhe hakkab…

Minu veendumuse kohaselt oleks kõrgematel riigiametnikel soovitav, teatud ametikohtadel lausa nõutav, reserv(eru)ohvitseri auaste. Kui selline nõue ühiskonnas omaks võetaks, hakkaks mõnigi karjäärihimuline noorpoliitik enda füüsise eest hoolt kandma ja kaitsealaseid oskusi omandama, leiaks koguni tee vastavatele kursustele. Võrdluseks näide Briti monarhiast: prints Harry täiendas omi teadmisi-kogemusi võrdselt teistega ka Afganistanis.

Sisejulgeoleku kindlustamiseks pakutakse riigieelarveliste vahendite eraldamist 2 (või koguni 3) protsendini SKP-st ja majanduse tugevdamist. Huvitav, miks senised koalitsioonipartnerid on oma valitsemisajal majanduse arendamisel mannetud olnud?

Täiesti mainimata jäi valimisprogrammides noorteorganisatsioonide osa võimekate patriootide kasvatamisel. Noorkotkad, kodutütred jt tunduvad aktiivsemalt tegutsevat provintsis, kuid suuremate linnade noortel on muid ahvatlusi palju, ning nende riigikaitselise potentsiaali arendamiseks on veel palju teha. Mõelge kasvatustöö sellele lõigule!

EINAR LEPP

[fotoallkiri] Reaali Poiss – kuju Tallinna Reaalkooli kõrval olevalt monumendilt sümboliseerib Vabadussõtta läinud õppurite vankumatut vaimu. Kuidas see kujunes ja kasvas? Mida tehakse Eestis praegu, et noori patrioote kasvatada ja innustada?

Jaga |