Palju kära lisaeelarve ümber

OLEV RAJU,      28. mai 2003


Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ükski lisaeelarve pole endaga kaasa toonud niipalju segadust ja demagoogiat kui praegune. Mis on lahti? Võidujoovastuses kokku kirjutatud koalitsioonileppe ellu viimiseks on vaja täiendavalt miljardeid, ja seejuures kindlasti rohkem kui ühte. Siit ka paltsilikud mõttevälgatused raha leidmiseks.

Esimene uitmõte oli - müüme maha kõik, mis veel müümata on: Tallinna sadama, lennujaama, televisiooni, põlevkivi, Eesti Energia, elektrijaamad jne. Kui selgus, et lisaks opositsioonile ütleb sellele kindla ei ka Rahvaliit ja isegi Reformierakond kõhkleb, tuli uus idee: kasutame ära stabilisatsioonireservi. Kui selgus, et selleks on vaja Riigikogu otsust ja seda ilmselt ei tule (kuna Eestis pole ei loodusõnnetust ega majanduslangust), tuli koheselt uus idee: võtame laene. Kuid kuna ka see vajab Riigikogu otsust ja üleüldse on selgelt tarbimislike laenude võtmine kaheldava väärtusega, käidi ruttu välja uus idee: ärme kanname stabilisatsioonireservi eelmise aasta eelarve ülelaekumist. Mis siis, et seadus seda nõuab. Üleminekuperioodil on alati au sees olnud mehed, kes pole otsinud teid seaduste täpseks järgimiseks, vaid hoopis nendest mööda hiilimisega oma tasku täitmiseks!
Kuna tegu on kitsa erialase probleemiga, millega enamik inimesi pole kokku puutunud, siis olgu toodud teatud selgitus, kuidas seadust üritatakse väänata. Eesti seaduste järgi tuleb igal aastal eelarvesse rohkem laekunud raha kanda mustadeks päevadeks ette nähtud stabilisatsioonireservi - kui seadus ei näe ette teisi. See teisiti aga peab olema igal konkreetsel juhul seadusega fikseeritud.
Just seda viimast püüabki Tõnis Palts "väänata", väites, et lisaeelarve ise ongi see koht, kus saab kirja panna seda "kui seadus ei näe ette teisiti". Tegelikult ei saa.
Kõik õigusaktid jagunevad kaheks: üldaktid ja eriaktid. Viimased täpsustavad üldaktides sisalduvat, kuid ei tohi neid muuta. Iga-aastane eelarve, veel enam lisaeelarve, on klassikaline eriseadus, mis reguleerib vaid selle konkreetse aasta rahanumbreid ja peab olema vastavuses kõigi Eesti Vabariigi seadustega. Seda põhimõtet on rõhutatud ka põhiseaduses, kus on kirjas, et eelarve menetlemise käigus ei tohi muuta neid numbreid, mis tulenevad teistest seadustest (autori rõhutus - O.R.). Praegu aga üritatakse eelarve endaga muuta mitte ainult arve, vaid ka seadusi! Eesmärk pühendab abinõu oli jesuiitide loosung; demokraatlikus riigikorralduses on see aga lubamatu.

Lisaeelarveks pole vaja seadust väänata

Ei suuda mõista, mis ajendas T. Paltsi otsima kõverteid, sest ka rangelt seadusi järgides on võimalik lisaeelarvet teha. Selleks piisab, kui katteallikaks võtta selle aasta tulude suurendamine. Arvestades eelarve tulude head laekumist nelja esimese kuuga, on see reaalne. Tõsi, majanduses on ka ohumärke, mistõttu selle aasta ülelaekumistes päris kindel olla ei saa. Kuna aga need ohumärgid maailma majanduses on olemas juba kaks aastat, midagi aga pole juhtunud, ja arvestades, et eelarvesse jõuavad majandusprobleemid teatud viiteajaga, siis sel aastal ilmselt tohib lisaeelarvet teha kusagil 0,7-0,8 miljardi krooni suuruses summas. Seda enam, et osa riske on maailmast kadunud: Iraagi sõda on lõppenud, euro juurutamise riskid seljataga jne. Iseasi, et järgmise aasta eelarve projektiga tuleb olla ülimalt ettevaatlik.
Tundub, et koer on maetud mujale. See 0,7-0,8 miljardit kulub ära põhieelarve "aukude" lappimiseks, s.t selleks, et viia kõik kulutused vastavusse sellega, mida nad teiste seaduste järgi peavad olema. Valitsuskoalitsioonil on aga väga vaja teatada - me oleme alustanud oma koalitsioonileppe täitmist. Just selleks üritataksegi iga hinna eest leida täiendavaid tulusid mitte 0,8, vaid 1,4 miljardi krooni ulatuses. (Kuna mõningad projektid ei käivitu, on tuludes ka vähenemisi - seetõttu tuleb eelarve 1,12-miljardilise kasvu saamiseks tegelikult leida täiendavaid tulusid vähemalt 1,4 miljardi krooni ulatuses.)

Valitsuse tegelik prioriteet - vangid

Ilmselt leiab valitsus üles lisaeelarve seaduslikkuse probleemi lahenduse. Selleks tuleb enne lisaeelarve lõpphääletust kiirendatud korras Riigikogus vastu võtta mõned seadusemuudatused, mis lubavad lisaeelarvet sellisel kujul teha. Seejärel võetakse lisaeelarve vastu. Mida siis pakub Eestile uue kolmikliidu lisaeelarve?
Kõigepealt nii-öelda vigade parandust. Eelmise aasta detsembris vastu võetud selle aasta põhieelarvesse jäi mitmel põhjusel rida lahtisi otsi. Eelmine Riigikogu ei suutnud korrastada toimetulekutoetuste seadust, mis oleks piiranud rikaste võimalusi võtta omale ka seda raha - lisakulu eelarvele 67 miljonit. Alafinantseerituks jäid teedeehitus ja -remont, haridus- ja kultuuritöötajate palgad, puuetega inimeste toetused, kiirabi jmt. SAPARDi raha selgus alles selle aasta algul. Täiendav kulu kokku üle 400 miljoni. 52 miljonit on ette nähtud pensionitõusuks. Lisame siia rida pisikulusid ja leiamegi, et üle 500 miljoni on kulutatud.
Ülejäänud lisaeelarve summa plaanib valitsus kulutada kaheks suureks ürituseks. Pärnu haigla ehituseks 263 miljonit ja vangla ehitamiseks 350 miljonit krooni. Haigla ehitamise vastu ei saa kellelgi eriti midagi olla. Küll aga ei kujuta ette, kuidas seda raha saab veel sel aastal ratsionaalselt ära kulutada. Kuna tegu on suure summaga, tuleb pärast lisaeelarve vastuvõtmist kuulutada riigihanke konkurss ehitaja leidmiseks (vaevalt et seda raha saab kulutada olemasolevate lepingute raames) ja alles seejärel s.o sügisel alustab ehitaja täie jõuga tööd.
Tunduvalt problemaatilisem on aga see, et eelarve suurim kuluartikkel on 350 miljonit vanglale. Seda olukorras, kus masside vaesus vahib vastu igast uksest. Vanas Kreekas öeldi, et kui naine tahab olla sotsiaalselt aktiivne, peab ta hakkama hetääriks; kas kolmikliidu valitsus tõesti soovitab Eesti kõige vaesematele - minge vangi ja teie elujärg paraneb. Igal juhul on 350 miljonit nii suur summa, et valitsuse prioriteediks number üks tuleb tunnistada mitte haridust, kultuuri või korrakaitset, vaid vangide olukorra parandamist.
Lõpetuseks tahaks juhtida tähelepanu veel ühele ajakirjanduses korduvalt toodud veale. Kaitseliit ei saa üldsegi juurde 24 miljonit - tegu on selle raha üle tõstmisega ühelt realt teisele.

Lisaeelarve sõnum: Minge vangi ja teie elu paraneb.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)