Kuhu lähed, Eestimaa?

20 aastat tagasi kiskusite Rahvarindelt ja Savisaarelt entusiasmiga taasloodud vabariigi käest oma imporditud röövkapitalistliku turumajandusega, ning nüüd hädaldate, et süsteem on juhitamatu nagu maavärinad, tornaadod ja looduskatastroofid. 20 aastat eksperimente peaks olema piisav aeg veendumaks, et plaanimajanduslik riigikord, kus valitsusel olid tugevad hoovad majandust ja rahva eluolu juhtida, oli riigile, rahvale ja rahvusele võrratult parem. Juhitamatu turumajanduslik riik on täitmatu röövel, kes ilutseb töötute, vaeste ja näljaste kohal.

Topeltvaled ei päästa

Topeltvaled vohavad kõikjal, on tõhus hirmutusvahend rahva röövimiseks, riigi majanduse ja sotsiaalsfääri laastamiseks. Rahvas on meedia pideva rünnaku all: pingutage püksirihma, muidu tulevad venelased! luurake ja materdage eestivenelasi, muidu nad tulevad võimule! muidu venekeelsed ei saa aru, kui hea on lolliks jääda eestikeelse haridusega!

Millegipärast olime alles hiljuti eestlastele venekeelse hariduse andmise vastu. Kuigi ega seda sunnitudki niiväga peale, nagu nüüd venelastele eestikeelset ja eestlastele ingliskeelset. Kas see ongi demokraatia ja Euroopa Liidu ja maailma üldsusele antud lubaduste täitmine rahvusvähemuste kaitsmisel?

Demokraatia ja jõupoliitika

Demokraatlikus ühiskonnas peavad jõustruktuurid olema lahutatud tsiviil- ehk rahvavõimust. Aga meil kapo kamandab riiki, omavalitsusi, Riigikogu ja välispoliitikat. Kui kapo kedagi tapab, nagu kaitseliitlase Ago Ursel Waaksi Setumaal, siis õigustuseks õmmeldakse nööbile püksid külge - Waaksi kahjuks. Täpselt sama juhtus Kaitseministeeriumis Drambjaniga. Tapetu ei saa ennast kaitsta, selleks ta tapetigi. Naeruväärne, et üksikisikutest invaliide ei saa elusalt alistada.

Demokraatlikus riigis võib süüdi mõista ja karistada ainult kohus, aga meil president, peaminister ja kapo ehk kaugete aegade meenutusena troika. Waaksi tapjat või tapetut autasustas kohe troika, aga kohus on senini toimumata. "Sõltumatul" kohtul jääb üle ainult kinnitada troika otsus? See on meie "demokraatia" omapära, mis ei salli jutumärkideta euroopalikku demokraatiat ja ka omataolist jutumärkidega demokraatiat Venemaal, Valgevenes, Ukrainas, Põhja-Koreas jne. Meie riik on mingi demokraatia uunikum, keda ümbritsevad vaenlased - sise- ja välisvaenlased.

Sõpru läheb vaja

Tõelised sõbrad nagu kirsid või pärlid meie tordil on ameeriklased ja juudid. Ameeriklased kui relvavennad Iraagi-vastases õigustamata sõjas ja Afganistani üheainsa terroristi või käputäie terroristide püüdmise sõjas. Aga juudid on erilised sõbrad oma kindlalt juurutatud segregatsiooni ja aparteiidisüsteemiga palestiinlaste suhtes. Küll oleks meilgi hea ehitada kõrged betoonseinad Tallinna tänavatele, Ida-Virumaale venelaste ja eestlaste eluala piirimaile, kui ainult need Keskerakond ja Savisaar ei segaks. Aga me liigume selles suunas. Küll visalt, aga kangelaslikult. Süüdimatus ja süü on kaitstud riigisaladusega. Nii et, härrad, kõik Kõlvarti-taoliste ja Savisaare kallale! Ei saa ju andestada Keskerakonnale ja Savisaarele tallinlaste poputamist tasuta ühistranspordiga, maamaksuvabastusega, abitöödega töötutele, pensionäridele elukalliduse tõusu kompenseerimisega jne.

Võimuvalimised

Mind häirib kogu komejandis see, et kapo väga lühikese aja jooksul korduvalt tuli avalikult sekkuma sisepoliitikasse valitsuse, Riigikogu ja presidendi üleselt, muutes oma töötajate abiga Riigikogu saadikute puutumatuse astet seadusandlikul teel. Kogu see värk toimus kapo juhtimisel ja presidendi heakskiidul riigi põhiseadust eirates. Haiseb igast küljest, kui Vabariigi President, kes tituleerib ennast põhiseaduse garandiks, on garant valikuliselt - kui vaja peksta opositsiooni või pisendada opositsiooni võimalusi valimiste kaudu. Pole kellegi saladus, et e-valimised on põhiseadusevastane nii juriidiliselt kui ka tehnoloogilise nõrkuse, läbipaistmatuse ja manipuleeritavuse tõttu. Kogu maailm ei tunnista e-hääletust legitiimseks ja seda ei kasuta, aga meie "demokraatiale" on see elu ja surma küsimus, muidu rahva hääled läheksid puha Keskerakonnale ja Savisaarele. Iga e-hääletuse ajal on tulnud valimiskomisjonil teha häältelugemisel etteteatamata hädapaus, et korrigeerida häälte jagunemist. Teadagi, kelle kasuks ja kelle kahjuks.

Kogu rahvast peaks ärevaks tegema poliitikas juhtrollid haaranud kapo ülisuur panus riigireetjate arvus ja korruptsioonis, kui arvestada selle ametkonna suhtelist arvulist väiksust, kõrgepalgalisust ja kulukust ühiskonnale.

Millegipärast arvavad valitsusparteilased kõik korras olevat, kui kapo sees käib omavaheline maffiasõda: ustavad reeturite vastu, ustavad korruptantide vastu ja kogu riigi korruptantide, mõjuagentide, euroopaliku demokraatia teisitimõtlejate ja nende toetajate vastu. Õnneks või õnnetuseks on kapo „monopoliseerinud" kõik reeturid oma ridadesse , aga korruptante jätkub kõikjale. Üleüldse on rahvas üks kahtlane subjekt ja objekt, kellel on vaja pidevalt silma peal hoida, hurjutada ja teha näidisnõiajahti. Õige muidugi, kui juba riigi tugisammas isamaaliitlaste näol toob raha eest riiki ja Euroopasse gangstereid ja spioone, kellel isegi Venemaal põleb maa jalge all. Seppiku jutt on jumalaõige, et Savisaare rahaküsimine kiriku jaoks annab talle inglitiivad võrreldes isamaalaste rahasaamistega.

Raha ja rahatus

Ansipi konstant on:

1) raha ei ole (kui küsitakse raha vaeste või nälgivate laste jaoks);

2) riigil raha ei ole, aga tuleb määramata ajal, sest meil on rahaasjad korras (kui küsitakse streikivatele palganõudlejatele). Seniks võtke ja nõudke raha omavalitsustelt või jagage raha ümber ametkonna sees;

3) riigil on raha enam kui küllalt, sest meie rahaasjad on korras (kui raha küsivad rikkad, sest teadagi pole rikas kunagi piisavalt rikas; kui küsib EL või sõjajumal).

Sõjajumalal tahakski veel peatuda. Ütelge ükski riik, kes sõdib ja ei ole vaene. Meie Ansip taob kui rauda, et riigi rahaasjad on korras. Aga kuidas on meiega? - küsib rahvas. Meie oleme võlgadesse uppunud, kaasa arvatud tulevased põlvkonnad. Oravad ja isamaaliitlased, s.t. valitsus, peavad ennast riigiks ja meie oleme orirahvas, kellel on ainult võlad ja kohustused orjatööks. Töötasu orjatöö eest läheb riigile kõikvõimalike maksu, aktsiiside, käibemaksude, litsentside, tegevuslubade, käitlemislubade, analüüside ja tuhatkond lubade väljastamise teenustasude eest. Siia ongi koer maetud, miks vähesed saavad või tahavad alustada mingit tootmist, tegevust või teenindust ausalt. Jääda tootjaks ausalt tähendab peatset võlga (kahjumit) ja pankrotti.

Mitmetpidi arenguid

Ansipi riigi ametnikel on keelatud kasutada sõna „taandareng". Töötus on tööjõuturu areng. Kui maalt kaovad postkontorid, koolid, raamatukogud, päästjad, ühistransport ning isegi teed või külad, siis see on maaelu areng. Kui lapsi ei sünni, siis see on demograafiline areng. Kui likvideeruvad tööstused, töökojad või isegi tööstusharud, siis on tootmise areng. Kui maad jäävad sööti ja võsastuvad , siis see on põllumajanduse areng. Kõik on meil arengus ja lõpptulemuseks on „areng".

Teisitimõtleja Tiit Madisson saab nüüd väga hästi aru Eesti paradiisiriigi (loe: diktatuuririigi) arengust ja väärtusest, kui isegi EL ühe vaesema riigi, Hispaania prügikastist toituv, võlgadest ja kinnisvarast prii inimene tunneb ennast vabamana ja õnnelikumana kui hullumeelses Eestis. Hullumeelseks on rahva teinud kõikvõimalikud topeltstandardid ja hirm, mille eesmärk on „jaga ja valitse".

Kõik on ühe vaenlased ja üks on kõigile vaenlane. See segabki inimestel naasta normaalse mõtlemise ja elu juurde. Viimane loll on see , kes ei näe meetodeid, millega püütakse lõhkuda ühtset keskerakondlaste kogumit Tallinnas jm. Olen rõõmus ja tänan keskerakondlasi, kes jäid meiega, kui ennast müüvast-ostetavast meediaprügist saime lahti. Saime lahti taevani kiidetud eetikakorüfeedest, kes osutusid meid, valijaid, petnud lihtlabasteks sulideks, kellel pole põhimõtteid ja kel isikliku eetika asemel vaid raha ja kuulsuse infomüra.

Valijatel peab olema valitud rahvasaadiku tagasikutsumise võimalus.

Kokkuvõtvalt kutsun riigi valitsust lõpetama oma tegevuse, nagu tegi ENSV 20 aastat tagasi, ja andma võimu rahvarindelikule Keskerakonnale uueks alguseks.

ÜLO PALOVER, Võrumaa

Jaga |