K. R. Pusta: Minu kõnelustest Vene valgetega Pariisis

KAAREL ROBERT PUSTA,      07. veebruar 2007


Esimene Vene tegelane, kellega Pariisis 1918. suvel kokku puutusin, oli Ajutise Vene Valitsuse esindaja Vassili Maklakov.

Eesti keel – kohalik keelemurrak

Mäletan, et juba meie esimesel jutuajamisel puudutasime arusaamatusi, mis meie ajutisel Maavalitsusel ette oli tulnud Vene "revolutsioonilise" valitsusega. Tuletasin nimelt meelde Eesti kubermangu komissarile Poskale tulnud käsukirja, milles meelde tuletati, et Eesti linnavolikogu ja linnavalitsuse ametlikuks keeleks jääb ikkagi vene keel ja et vaid tõsise tarviduse korral võib läbirääkimisi ja linnavalitsuse teadaandeid tõlkida "saksa keelde ja teistesse kohalikkudesse keelemurrakutesse" (na mestnõje naretshija)… Maklakov vastas, et see võis küll arusaamatus olla. Uuel valitsusel oli lõpmata palju tööd, valitsuse aparaat, ametnikud, oli aga vana.

Minge nüüd: Eesti võrdväärne Venemaaga!

Kui mina 1918. suvekuudel olin Pariisi lehtedes mõned artiklid avaldanud ja Prantsuse valitsusele Eesti iseseisvuse tunnustamist uuesti meelde tuletanud, palus Maklakov mind 24. augustil oma juurde pruukostile.
Maklakov: Mina ei mõista ette kujutada, et väikesel Eestil kasulik võiks olla omaette diplomaatilist esitust pidada. Küll mõistan ma, et teil oleks oma valitsus, oma parlament, võib-olla oma territoriaalne sõjavägi, kuid teie ei võiks mitte keelata Venemaale Peterburi kaitsmiseks Eesti pinnale kindlustusi ehitada. Venelastele, kes veel endist Eesti kubermangu mäletavad, oleks muidugi raske selle mõttega harjuda, et teie endid nüüd Suur-Venemaaga täiesti ühele jalale seate.
Mina: Pearaskus seisab ka minu arvates selles, et Teie ikka veel endist Eesti kubermangu näete, mis teilt väevõimuga ära olevat võetud. Meie seisame teisel seisukohal ja arvame, et mitte endist Vene riiki ei taheta üles ehitada…
Kerenski vastas Londonis minu kolleegi küsimisele, et Eesti iseseisvuse küsimus olevat "tähtsuseta asi".
Jutuajamine kestis kaks tundi. Selle kestel puudutasin ka meie rahvusliste väeosade küsimust ja tuletasin meelde, et Vene ajutine valitsus sellele niisama vastu seisis nagu endine tsaarivalitsus.

Eesti linn nimega Riia

1918. detsembri alul, kui meil sõjategevus Nõukogude vägede vastu juba käimas, tuli ühel pealelõunal Hotel d'Albe uksehoidja minu töötuppa ja teatas, et all ootab üks Vene kindral. See oli endine Vene väeosade juhataja Prantsusmaal, kindral Lohvitzki. Ta ilmus esitusmundris, mõõgaga ja autähtedega. "Tulin end Teile esitama, sõidan Eesti vägesid juhatama," alustas kindral.
Mina: Väga rõõmustav, aga kelle kutsel sõidate Teie sinna?
Lohvitzki: Mulle ütlesid inglased: "Teil pole niikuinii Prantsusmaal midagi teha, sõitke ometi Eestisse, kes enamlastega sõda peab!" Mõtlesin siis, miks mitte sõita, olen ju endine Tartu Krasnojarski polgu komandör ja mul on jäänud Eestist head mälestused. Mis teie sellest arvate?
Arvasin, et ilma kutseta ei maksaks sõita, kindral võiks oma ettepaneku teha meie ülemjuhatajale ja sõjaministrile. L. kuulis imestusega, et meil sarnased isikud juba olemas ja ütles siis, et ta oma ettepanekust loobub…
Lõpuks küsis ta, mida kavatseme meie teha Riiaga? Vastasin, et midagi ei kavatse, see ju Läti pealinn. Lohvitzki vaatas mulle imestusega otsa: "Kuidas Läti linn? Seal ju lätlasi peaaegu polegi; on venelasi, sakslasi, juute ja ka eestlasi, lätlasi hoopis vähe. Peate enamlastega sõda, tahate oma riiki asutada ja jätate suure ilusa linna lätlastele, kes mul siin Prantsusmaal Vene polgud mässama ajasid…"
Katsusin endisele Tartu polgu komandörile selgeks teha, et Eesti piir lõpeb Valgas ja et Riia ikkagi Läti linn on. Kindral jäi oma arvamisele ja ütles veel jumalaga jättes: "Kõigest saan aru, aga et teie Riia ära annate, seda saate kindlasti kahetsema…"

Mida oodata Vene demokraatialt

Boris Savinkov ilmus esimest korda Eesti delegatsiooni korterisse 23. aprillil 1919. Ta tegi siis ettepaneku meie läbirääkimistele kutsuda N. Tshaikovski, kes olevat ikkagi Arhangelskis asuva "Põhja Valitsuse " pea ja liitlaste poolt tunnustatud võimukandja. Meie poolt võtsid jutuajamisest osa prof. A. Piip, mina ja vist Nikolai Köstner.
Savinkov kõneles sissejuhatuseks ühisest vastasest, kelle vastu ühiselt tulevat välja astuda, ja vahekorrast tulevase Venemaa ja Eesti vahel, milles otsustava tähtsusega saavat olema meie praegune koostöö.
Sellele sissejuhatusele vastasime kohe, et kui Eesti rahvas peab praegu võitlust oma elu, vabaduse ja iseseisvuse eest, siis ootame sellelt esituselt kõigepealt Eesti iseseisvuse tunnustamist. Eesti ei soovi Venemaale mingisuguseid raskusi ega takistusi teha tema juurdepääsul Läänemere sadamatele ja läbikäimisele teiste riikidega. Meil peab olema kindlustus, et valge Venemaa peale Peterburi äravõtmist ei tule meilt Tallinnat tagasi nõudma.
Vana Tshaikovski sähvas äkki vahele: "Jah, aga kuidas saab Venemaa läbi ilma Tallinnata? Ka demokraatlik Venemaa vajab Tallinna sadamat..." Ei mäleta enam hästi, kas vana Tshaikovski tõesti tarvitas ütelust, et ka Vene demokraatia võib Eestiga sõda alustada Tallinna pärast, nagu seisab Kirdetsovi raamatus "Petrogradi väravatel". Tähendasin, et meie arvates on Vene esindajad halvad diplomaadid: nõuavad, et neile aitaksime Peterburi ära võtta ja lubavad Eestilt selle heateo eest nõuda tema pealinna.
Tshaikovski jäi vait ja Piip tähendas, et meil on seisukord nüüd selge: teame, mida oodata Vene demokraatialt…

Eesti Ajakirjanikkude Liidu kogumikust "Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt" (II kd, Tallinn 1930) toimetanud Ralf R.Parve

Autorist:/b>
Kaarel Robert Pusta sündis 29.02.1883 Narvas. Haridustee kulges läbi Kehra algkooli Kovalevski vabaülikoolini Pariisis ja Berni Ülikoolini.
Vabadussöja perioodil kuulus välisdelegatsiooni koosseisu Soomes, Skandinaavias, Pariisis, Brüsselis ja Roomas. Pusta oli välisministriks 28.07.1920 - 30.07.1920 ja 06.06.1924- 05.10.1925.
Aktiivse võitlejana Eesti Vabariigi de facto tunnustuse nõustajana Hispaanias, Hollandis ja Belgias hinnati tema teeneid III liigi 1. järgu Vabadusristiga.
Suri Madridis 4. mail 1964.

Viimati muudetud: 07.02.2007

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)