Maanteest ja raudteest

A. Sirk,      29. märts 2006


Mõnedel roolikeerajail, eriti autoomanikel, käivad võimalused mõistusest üle. Autod on maailmatasemel või peaaegu seal, kuid juhtidega on pisut teisiti. Neist olulisel osal jääb puudu loomulikust intelligentsist, mida ei suudeta korvata ka asjatundliku dressuuriga. Tagajärjed: liikluseeskirju ei peeta seaduseks, liiklusviisakus teiste liiklejate, eriti jalakäijate vastu, on pöördvõrdeline auto hinnaga ning roolija või tema käsutaja ametikoha kõrgusega.

Sellises olukorras parandaks TaTa maantee 4-rajaliseks ehitamine liiklusohutust kardetavasti väga vähe. Lihtsalt sõidukiirus kasvaks. Mõni aeg pärast neljarajalise tee valmimist hakkaks mehine kisakoor nõudma 6-rajalist.

Muidugi ärkavad teistegi maanteede kapitaalse ümberehituse nõudjad. Kui aga katsuda näiteks tõsta maanteede ümberehituse tarbeks eraautode bensiiniaktsiisi või kehtestada 4-rajalistel teedel läbisõidumaks, oleks pool Eestit tagajalgadel püsti ja läheks „revolutsiooniks".

Arvan, et ülikapitaalsete maanteede ehitamise eel tuleks põhjalikult ümber korraldada raudteeasjandus. Viivitamatult on vaja raudtee taasriigistada, mitte aga viita aega ja pakkuda võimalust raudtee vahepeal veel kellelegi ära sahkerdada. Tagasiosturaha võiks võtta riigi stabilisatsioonireservist. Kui praegused omanikud lähevad liiga ülbeks, tuleb raudtee lihtsalt natsionaliseerida, s.t riik kuulutab ühepoolselt 2001. a. lepingud tühistatuks ja maksab omanikele ekspertide poolt määratud hinna ega pööra tähelepanu edaspidistele kohtujantidele.

Muidugi paneb muist „meie omadest" nüüd karjuma: „Maailm pahandab!", „Investorid lähevad Lätti!", „Pistke kommarid ahju!" Arvan, et kindlasti on neid, keda natsionaliseerimine ehmataks, aga vahest veel rohkem on neid, kes julgemalt siia investeerivad, nähes,et Eesti riik suudab vajaduse korral riigina toimida.

Raudtee, aga ka elektrimajanduse ümber 2001. a. toimunu oli ju nii must, et paistis must ka läbi meie ajakirjanduse, ja välismaa ärimehed (mitte ärikad!) said mõnestki asjast kindlasti paremini aru.

Taasriigistamisele peaks järgnema rida ümberkorraldusi. Põhimõtteks peaks olema, et raudtee ei oleks ainult ühe kildkonna kasumiallikas, vaid kõigi, sh reisijate päralt. Teiseks peaks kaaluma, kas Eesti praegune küürakas raudteevõrk on optimaalne. Võib-olla oleks vaja seda hoopis täiendada, ehitades näiteks 30ndatel aastatel kavandatud raudtee, nüüd nähtavasti Mõisaküla–Tõrva–Sangaste–Karula, mis avaks uued võimalused Lõuna-Eestile, eriti Pärnule ja Pärnu sadamale. Kavandatava Suure väina silla projektis peaks tingimata ette nägema raudtee ehitamise võimaluse, olgu siis Pärnu või Rapla poolt. Elektriraudteede osa on kindlasti vaja suurendada, vähemalt Narva ja Tartuni; ka elektriraudteel on tululik kaupa vedada.

(Autor on vana raudteelane Põlvast.)


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (0)