Legendid Sillamäest ei vasta tõele

RALF R. PARVE,      05. juuli 2006


Sillamäele saabudes saime väga kõrged ekskursioonijuhid – siinset elu tutvustasid linnapea Ain Kiviorg ja linnavalitsuse kultuurinõunik Eevi Paasmäe.
Linnavalitsus asub staliniaegses "torniga majas". Üllatab kõikjal silma hakkav kord ja puhtus. Peatselt selgus Sillamäe ülikorraliku väljanägemise saladus.

Tänusõnad „Postkastile R-6685"

Uraani ja muuga, mida maapõues leidub, tegeles nõukogulikus kinnises linnas nn numbritehas, s.t postkast R-6685, mis 1967. aastal sai nimeks põlevkivikeemiatehas ja oli praeguse Silmeti eelkäija.
Ühel 70ndate aastate alguse varajasel hommikutunnil ärkas sellesinatse salastatud ettevõtte peadirektor kajakate kriiskamise peale. Tigedana sööstis ta akna juurde ja nägi, kuidas kajakad prügikonteineritest jäätmeid laiali tassivad. "Olgu need konteinerid Sillamäelt kadunud!" – oli seltsimees peadirektor raevunud. Kuna liidulise suurtehase tippjuhi käsk oli kõvem kui täitevkomitee esimeheks kutsutud linnapea arvamus, prügikonteinerid kadusidki. Ja neid pole tänini.
Linn on täis pisikesi prügikaste, elanikud rämpsu maha ei loobi. Kaks korda nädalas, kokkulepitud kellaajal peatub iga maja ees prügiauto, kuhu elanikud oma olmejäätmed toovad. Kord on majas ja prükkareid pole tekkinud.

Kolm müüti Sillamäest

Kuuldes kohanime Sillamäe, tuleb paljudel meelde "inimõiguste aktivist" Esja Shur, kes Tallinna maantee ääres punalippude ja aktivistikarjaga aeg-ajalt millegi vastu protesteeris. Tänaseks on see lugu läbi ning emand Shur õnnestab oma kaasmaalasi inimõiguste nõudmisega Valgevenes. Niruvõitu legend on otsas!
Teine legend on seotud tuumajäätmete hoidlaga, mis pidavat radooni ja kiirgust välja paiskama.
Jäätmehoidla on nüüdseks kinni kaetud. Radioaktiivsete jäätmete katmine maksab 630 miljonit krooni, mis tuleb peaasjalikult Euroopa Liidult; Eesti osaks jääb vaid 5 protsenti. Radioaktiivsete jäätmete katmise tulemusena muutub radoon täiesti ohutuks. Radioaktiivsete jäätmete merre sattumine tekitaks ökokatastroofi terves Soome lahes, sest sinivetika vohamine muudaks lahe surnud mereks. Jäätmehoidlale on antud 1000-aastane garantii.
Kolmas legend: kogu tööhõive tagavat Sillamäel ainult Silmet. Sugugi mitte! Linnal on 9000 maksumaksjat ja vaid 500 neist töötab Silmetis.

Linn arvudes

Sillamäe on elanike arvult Rakverest tsipa suurem ja Jõhvist veidi väiksem. Linna eelarve on 160 miljonit krooni. Sillamäe suudab igal aastal suurendada oma tulusid kuni 15%, olles Ida-Virumaa üks kiiremini kasvavaid linnu.
Kolm-neli aastat tagasi oli Sillamäe linn agoonias – töötuse protsent oli 17 ning tööd otsis 1200 inimest. Nüüd aga juba otsitakse tööjõudu – elektrikuid, ehitajaid, keevitajaid. Tööotsijate arv on kahanenud 650–700 peale, neist ilmselt 5% ei tahagi tööd leida.
Sillamäele jõuavad märkimisväärsed investeeringud. 2001. aastal oli neid 3–4 miljoni krooni,, praeguseks on see arv 24 miljonit.
Sillamäelaste sissetulek kasvab praegu aastas 15%.
Kolmandat korda järjest on linnapeaks valitud keskerakondlane Ain Kiviorg. Linnavolikogu 21 liikmest 11 on keskerakondlased, keda toetava ka reformistid. Opositsioonis istub 5 respublikaani ja parteitut, kes iialgi polevat võimu teostamisega rahul ning kellel endil puuduvat igasugused ideed.

Sillamäe ehitab ja toodab

Agarad ehitustööd käivad sadamas, mille naftaterminaali juba saabub õli. Valmimas on Sillamäe–Kotka laevaliini reisiterminaal. Viimase ümber loodetakse lähiaastail rajada samasugused müüklad ja hotellid, nagu seda tõi kaasa Tallinna reisisadama areng.
Tallinna– Narva maantee äärde kerkib juba järgmisel aastal turuplatsile suur kaubanduskeskus, samuti saab siin esindatuse sakslaste müügikett Lidl.
Silmet on enda teinud tuntuks kogu Eestile, kusjuures keegi pole selle toodanguga otseselt kokku puutunud. Ent kes teab seda, et Sillamäe plasttoodete tehas Polyform valmistab kogu Eestile süldi- ja jogurtitopse? Kuigi Sillamäe suuri rohelisi prügikonteinereid ise ei kasuta, siis ülejäänud Eestile toodab ta neid küll. Ja kui paljudel õllesõpradel on õnnestunud maitsta Sillamäel valmistatud Müncheni õlut!

Politseireform hoogustas kuritegevust

Vahepealse siseministri Jüri Mõisa ja tema kompanjonide algatatud ning lõpuks äpardunud politseireform tegi sillamäelastele üksjagu kurja. Politseiprefektuuride likvideerimisega tõusis kuritegevus linnas üsna tunduvalt. Kaotati ju siin konstaablipunkt ja korrapidamisteenistus. Linnas liikus vaid üks politseipatrulli auto. Hädanumbrile helistades anti Narvast patrullautole käsk sõita kuriteopaika. Kui mõni pätt tabati, veeti too 25 kilomeetri kaugusel asuvasse Narva kongi. Edasi-tagasi sõidu ajal, umbes tunni jooksul said aga teised pätid Sillamäel karistamatult mööbeldada.
Õnneks on tänaseks konstaablipunkt ja korrapidamisteenistus Sillamäe taastatud – kord on jälle majas.

Sillamäelased õpivad eesti keelt

Eestlasi elab selles 17 000 elanikuga linnas 500. Siin elavad teiste rahvuste esindajad – ukrainlased, valgevenelased, tatarlased, venelased – on Eesti riigile lojaalsed.
3.septembril 1993 kirjutas ajaleht Rahva Hääl: 1. septembril avati Sillamäel eesti kool. Sel puhul peeti maavalitsuse kutsel Riigikogu kultuurikomisjoni väljasõiduistung, millest võtsid osa komisjoni liikmed Sulev Alajõe, Mart-Olav Niklus, Ralf R. Parve, Vardo Rumessen ja Ülo Vooglaid.
Õppmist eesti algkoolis alustas 33 last, kellest enamik pärines venekeelsetest peredest. Nüüd on kunagisest kahekorruselisest tüüpprojekti järgi ehitatud koolimajast saanud uhke, mitmekorruseline ja avar ehitis. Algkooli asemel on eestikeelne 137 õpilasega põhikool, mis on kasvamas gümnaasiumiks. Kõrvalmajas on uksed avanud eestikeelne lasteaed. Paljud venekeelsed lapsevanemad on siiralt teatanud soovist, et nende lapsed oskaksid eesti keelt: "Me ei taha, et meie lapsed oleksid õnnetult samas olukorras, kui meie oma keeleoskamatusega."
Linnapea Ain Kiviorg kinnitas, et tema saab Sillamäe gümnaasiumiõpilastega vestelda ka eesti keeles. Viis aastat tagasi oli see veel võimatu.
97% sillamäelase emakeeleks on vene keel. Eestlasi elab Sillamäel pisut enam kui ukrainlasi, ent eesti keele oskajaid on tunduvalt enam.

Mitte-eestlasest sillamäelane hindab kõrgelt Eesti riiki. Hiljaaegu käis Sillamäe noortekoor esinemas Saksamaal. Oldi uhked, et tullakse Eestist ning sakslastele tutvustati vaimustatult Eesti laulupidudega seonduvat.

Sillamäele anti linnaõigused 1957. aastal. Seega – tuleval aastal saab linn viiekümneseks. Rasked ajad on üle elatud ning optimistlikud tulevikusihid seatud. Kindlustunnet annavad rajatav sadam ning juurdetekkivad töökohad, infrastruktuuri areng, ehitustegevuse laienemine, kaubanduse hoogne kasv.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)