Kahtle kõiges

Tõnis Siim,      15. oktoober 2003


Oleme kohustatud oma suuri mõtlejaid ja riigimehi austama ning armastama, kuid ka neisse kriitiliselt suhtuma. Rohkem muidugi armastama.
Eesti riigi üks rajajaid, suveräänne mõtleja ja aatemees Villem Ernits julges NLiidu ajal rääkida Eesti asjadest, püüdmata seejuures kellelegi meeldida. Kuna teda peeti vaeseks veidrikuks, pääses ta suurematest kimbutamistest.
Eriliselt vaevasid Ernitsat kaks teemat: suurte Peipsi-taguste eesti külade ja asunduste hävitamine venelaste poolt ja Viktor Kingissepa hukkamine, mille peasüü ta omistas Konstantin Pätsile. Kingissepa tapmist põdes ta elu lõpuni, korrates sageli, et see oli viga.
Neljapäevases (02.10) Postimehes halvustab Ain Kaalep iseseisvuslasi ja euroskeptikuid, kõiki neid, kes ütlesid "ei" põhiseaduse muutmisele, iseseisvuse loovutamisele ja ajupesule kui meetodile. Võitja poolele asunu ägedusega võrdleb ta 14. septembri iseseisvuslasi Viktor Kingissepaga ja seda toonil, mis ütleb, et surnud iseseisvuslane (Otter, Estam …) on parem kui elus, kaitstes samal ajal Pätsi.
Eelnevaga ei ole tahetud seada kahtluse alla lugupeetud kirjamehe kaalu ja teeneid Eesti kultuuriloos ning eestlusele. Pigem peaksime oma suurmehi veelgi rohkem austama ja armastama, kuid samal ajal neisse kriitiliselt suhtuma.
Selle asemel et rõhuda möödaniku ohumudelitele (stalinismile, hitlerismile), on aeg keskenduda uuele, heaoluühiskonnast tulenevale probleemile, kuidas vältida Välis-Eesti ühiskonna saatuse - haihtumine piirideta maailmas kolmandaks inimpõlveks - kordumist nüüd ka Kodu-Eestis.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)