Inno Tähismaa: 9. mai jääb alatiseks venelastele suureks pühaks

„Eestis püütakse selgeks teha, et 9. mai pole mingi tähtis päev, pole mingi püha, veel vähem võidupüha. Samas on seda venelastele maru raske selgeks teha, panna neid sellest loobuma. Vikipeedia ülevaatest II ilmasõja kohta võib välja lugeda, et Venemaa kaotas sõjas ligi 13% rahvastikust, 14 miljonit inimest. Seda on rohkem kui elanikke kõigis Balti riikides kokku. Eesti kaotas „vaid“ 7%, seda on poole vähem, arvuliselt 80 000 inimest,“ kirjutab Tähismaa.

 Ajakirjanik võrdleb: Läti ja Leedu kumbki kaotasid 13%, vastavalt 260 000 ja 375 000 inimest, Ukraina 16% (7 miljonit), Valgevene koguni 25% rahvastikust (2 miljonit).

 „Eesti oli koos Moldova ja Kesk-Aasia vabariikidega üks teisest ilmasõjast kergemini pääsenutest. Siin polnud suurt juudi kogukonda nagu Lätis ja Leedus, siin ei toimunud verist vastupanu nagu Ukrainas ja Valgevenes. Ukrainlased hoidsid Saksa sõjamasinat kinni ja päästsid nõnda Venemaa hullemast – see seletab paljuski praeguse Ida-Ukraina suuremat vendlust venelastega. Ida-Ukraina on Moskva eesliin, sellepärast sellest nii kiivalt kinni hoitakse,“ nendib Tähismaa.

 Hiina kaotas Teises Maailmasõjas 20 miljonit inimest, mis oli 4% rahvastikust, USA kaotas 0,3% ja Inglismaa 0,9% ehk suhteliselt väikse osa. „See seletab, miks hiinlased olid esindatud 9. mail Moskvas, aga ameeriklased ja inglased mitte, kuigi ameeriklased ja inglased jagasid koos venelastega 1945. aastal Krimmis vennalikult maailma – kus näiteks Balti riigid anti ära venelastele,“ märgib Tähismaa. Selle kõige tõttu ongi venelastele väga raske selgeks teha, et 9. mai pole mingi püha, ning lihtsam on leppida, et see on nende jaoks ikkagi suur püha.

Jaga |