Jõgeva linnapea Aare Olgo: oma vald, oma valitsus

„Kokkuhoiule suunatud reformid on alati määratud läbikukkumisele,“ näitab aga Olgo ja teistegi omavalitsusjuhtide kogemus. „Halva asja juures on omavalitsusjuhtide peamiseks ülesandeks kehv reform läbi viia võimalikult väikeste kahjudega inimestele, kes on neid valinud kohalikku elu juhtima,“ on Olgo skeptiline.

 Kuid ta annab ka ühe lihtsa soovituse.

„Riik on präänikuna välja pakkunud ühinemise korral, kui tekib vähemalt 11 000 elanikuga vald, ühekordse preemia 500 000 eurot. Hind pole kõrge – alla 50 euro inimese kohta. Väike raha, et reeta omavalitsuse peamine mõte – valitseda seda OMA, mis on lähedane nii distantsilt kui ka hingelt, mida tunneme lapsepõlvest, kus oleme loonud pere ja koos vananenud. Õhukese riigi tekitatud ääremaid ei tohiks kopeerida kohaliku omavalitsuse tasandile. Toompea mäelt vaadates on Kagu-Eesti tühjenevate külade või Kirde-Eesti laguneva tööstuse probleemid tihti vaid statistika, mis riigimehed külmaks ja osavõtmatuks jätab,“ räägib Olgo.

„Uusi omavalitsusüksusi luues peame kaaluma, kas tekkivas haldusüksuses iga küla staatus, iga teeotsa seisund, iga lapse koolitee pikkus on kõigi uue valla elanike ühine ja südamelähedane mure. Kui kasvõi üksainus teeots, küla või koolimaja meid ükskõikseks või külmaks jätab, on tekkinud vald just selle teeotsa, küla või koolimaja võrra liiga suur. Vald ääremaaga, valitsus ilma lisandita „OMA“,“ muretseb Olgo.

Ta meenutab sedagi, et Vana-Roomas oli kolmkümmend hõbeseeklit palju suurem raha kui 500 000 eurot tänases Eestis. „Raha eest ei tohiks reeta ideaale, sõpru, kodukohta. Vaja pole seda ühekordset raha, vaid ideid, mis meid edasi viiks. Nii peaks omavalitsusjuhid vahel peeglisse kaema: ega sealt Juudas vastu vaata?“ hoiatab omavalitsusjuht.

Jaga |